Spinn: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
1. rida:
{{see artikkel|räägib füüsika mõistest; propagandavõtte kohta vaata artiklit [[Spinn (propaganda)]]}}
[[Kvantfüüsika]]s on '''spinn''' [[elementaarosake]]ste ja neist moodustunud osakeste süsteemide (näiteks [[aatom]]ite, [[aatomituum]]ade, [[hadron]]ite jne) fundamentaalne omadus. Nullist erineva spinniga osakeste oluliseks sisemiseks [[vabadusaste|vabadusastmeks]] on '''spinni suund''' või '''spinni projektsioon''' (mida samuti spinniks nimetatakse).
[[Kvantfüüsika]]s on '''spinn''' [[elementaarosake]]ste ja neist moodustunud osakeste süsteemide (näiteks
[[Kvantfüüsika]]s on '''spinn''' [[elementaarosake]]ste ja neist moodustunud osakeste süsteemide (näiteks [[aatom]]ite, [[aatomituum]]ade, [[hadron]]ite jne) fundamentaalne omadus. Nullist erineva spinniga osakeste oluliseks sisemiseks [[vabadusaste|vabadusastmeks]] on '''spinni suund''' või '''spinni projektsioon''' (mida samuti spinniks nimetatakse).
 
Nagu nimigi viitab arvati esialgu, et spinn kirjeldab osakese pöörlemist ümber oma telje. See kujutlus on korrektne kuivõrd spinn järgib samu matemaatilisi reegleid, mis osakese [[kvantiseerimine|kvantiseeritud]] [[impulsimoment]]. Teisest küljest on spinnil omadusi, mis seda [[orbitaalne impulsimoment|orbitaalsest impulsimomendist]] eristavad. Näiteks kirjeldavad spinni ka [[poolarv]]ulised [[kvantarv]]ud, kui orbitaalne impulsimomenti omab vaid [[täisarv]]ulisi kvantarve. Samuti on laetud osakese spinniga seotud [[magnetmoment|magnetmomendi]] [[g-faktor (füüsika)|g-faktor]] erinev ühest, mis läheb vastuollu [[klassikaline füüsika|klassikalise füüsikaga]] (eeldades [[mass]]i ja [[elektrilaeng|laengu]] ühtlast jaotust).