Erinevus lehekülje "Heliplaat" redaktsioonide vahel

resümee puudub
P (→‎Viited: '''26' 50" Esimesed eestikeelsed heliplaadid salvestati 1906 hotellis Kommerts Riia tänaval Tartus.''')
{{Viitamata}}
{{keeletoimeta}}{{vikinda}}
[[Pilt:3 vinyl singles.jpg|pisi|Vinüülplaadid]]
'''Heliplaadiks''' nimetatakse [[Ketas|kettakujulist]] enamasti [[plastmass]]ist [[salvestus]]kandjat. Aegade jooksul on heliplaadi salvestuskihina kasutatud kasutatud ka mitmesuguseid metalle. Enam levinud salvestus meetodid oleks — Mehaaniline ehk siis vanem{{lisa viide}} ning uuem «digitaalse ajastuga» saabunud Optiline salvestus meetod.{{lisa viide}}
'''Heliplaadiks''' nimetatakse [[Ketas|kettakujulist]] enamasti [[plastmass]]ist [[salvestus]]kandjat.
 
*Aegade jooksul on heliplaadi salvestuskihina kasutatud kasutatud ka mitmesuguseid metalle. Enam levinud salvestusmeetodid on mehaaniline salvestusviis ning uuem "digitaalse ajastuga" saabunud optiline salvestusviis.{{lisa viide}} Esimesed eestikeelsed heliplaadid salvestati 1906 hotellis Kommerts Riia tänaval Tartus.<ref>[[1961]], [[ERR]], [https://arhiiv.err.ee/vaata/matk-kergemuusika-minevikku-mis-teid-huvitab-01-142654 "Mis teid huvitab" sarjast "Matk kergemuusika minevikku" ] , saadetejuht ja toimetaja [[Ülo Vinter]], saatekülalised on muusikateadlane ja helilooja [[Harri Kõrvits]], laulja [[Artur Rinne]] ja [[RAM]]-i laulja [[Georg Metssalu]]. '''26' 50" Esimesed [[Eesti keel|eestikeelsed]] heliplaadid salvestati [[1906]] hotellis [[Kommerts]] Riia tänaval [[Tartu]]s.'''</ref>
== Mehaaniline salvestus meetod ==
Helivõnkumine salvestatakse heliplaadile, selle pinda lõigatud või kuumalt pressitud lainelise spiraalvaona — mehaanilise fonogrammina. Selle lainelisus piki vagu jäljendab salvestatud helivõnkumise kulgu, see tähendab amplituudi muutumist ajas analoogsignaalina. Kõrgemale sagedusele vastab tihedam, lühema lainepikkusega looklemine, kui madalamale sagedusele; Kõrgemale heli nivoole (samaks jäänud sageduse juures) vastab suurem amplituud (hälve) kui madalamal heli nivool.
 
== Mehaaniline salvestus meetodsalvestusviis ==
Heli taasesitamiseks mehaaniliselt fonogrammilt pannakse heplaat grammafoni ajuri poolt ühtlaselt pöörlema normitud nimisagedusel. Heli taasesitatakseks kasutatakse helipead, mis taastab spiraalvaos oleva helipildi.
Helivõnkumine salvestatakse heliplaadile, selle pinda lõigatud või kuumalt pressitud lainelise spiraalvaona — mehaanilise [[Fonogramm|fonogrammina]]. Selle lainelisus piki vagu jäljendab salvestatud helivõnkumise kulgu, see tähendab [[Amplituud|amplituudi]] muutumist ajas [[Analoogsignaal|analoogsignaalina]]. Kõrgemale sagedusele vastab tihedam, lühema [[Lainepikkus|lainepikkusega ]] looklemine, kui madalamale sagedusele;. Kõrgemale heli nivoolehelinivoole (samaks jäänud sageduse juures) vastab suurem amplituud (hälve) kui madalamal heli nivoolhelinivool.
 
Heli taasesitamiseks mehaaniliselt fonogrammilt pannakse heplaatheliplaat grammafoni[[Grammofon|grammofoni]] ajuri poolt ühtlaselt pöörlema normitud nimisagedusel. Heli taasesitatakseks kasutatakse [[Helipea|helipead]], mis taastab spiraalvaos oleva helipildi.
'''Monofooniline ja stereofooniline salvestus'''. Monofooniliselt salvestatud fonogramm on püsiva sügavuse ja laiusega vagu, mis lookleb teatava sammuga spiraalse keskjoone ümber. Kahekanalisel stereofoonilisel salvestamisel kannab vagu samaaegselt ja sõltumatult kummagi kanali informatsiooni — ühe kanali signaal salveststakse vao ühe nõlva looklemisena (võnkumise suund 45° plaadi pinna suhtes, teine nõlv jääb sellest puutumata) ja teise kanali signaal samaaegselt vao teise nõlva looklemisena.
 
=== Monofooniline ja stereofooniline salvestus ===
'''Kvadrofooniline salvestus'''. Puhtakujulise (diskreetse) kvadrofoonia puhul, tuleb simultaanselt salvestada neli täiesti iseseisvat signaali niiviisi, et neid saab ka lahus taasesitada. Et tavalise stereoplaadi vakku ei saa salvestada mehaaniliselt, see tähendab võnkesuundade poolest eraldatuna, rohkem kui kaht sõltumatut signaali, rakendatakse kvadroheliplaadil ultraheliageduspiirkonda kuuluvat 30 kHz kandevõnkumise sagedusmoduleerimist (süsteem «CD-4»). Salvestatava signaali sagedusala küünib seetõttu 20 hertsist 45 kilohertsini. Selle taasesitamiseks vajatakse aga kahekanalist stereohelipead, mille talitlisagedusala peab küündima 45 kilohertsini. See saavutatakse vastava konstruktsiooniga ja erikujulise nn. Shibata-astla kasutamisega.
'''Monofooniline ja stereofooniline salvestus'''. [[Monofoonia|Monofooniliselt]] salvestatud fonogramm on püsiva sügavuse ja laiusega vagu, mis lookleb teatava sammuga spiraalse keskjoone ümber. Kahekanalisel stereofoonilisel salvestamisel kannab vagu samaaegselt ja sõltumatult kummagi kanali informatsiooni — ühe kanali signaal salveststaksesalvestatakse vao ühe nõlva looklemisena (võnkumise suund 45° plaadi pinna suhtes, teine nõlv jääb sellest puutumata) ja teise kanali signaal samaaegselt vao teise nõlva looklemisena.
 
=== HeliplaatideKvadrofooniline tüübidsalvestus ===
'''Kvadrofooniline salvestus'''. Puhtakujulise (diskreetse) [[kvadrofoonia]] puhul, tuleb simultaanselt salvestada neli täiesti iseseisvat signaali niiviisinii, et neid saab ka lahus taasesitada. Et tavalise stereoplaadi vakku ei saa salvestada mehaaniliselt, see tähendab võnkesuundade poolest eraldatuna, rohkem kui kaht sõltumatut signaali, rakendatakse kvadroheliplaadil ultraheliageduspiirkondaultrahelisageduspiirkonda kuuluvat 30 kHz kandevõnkumise sagedusmoduleerimist (süsteem «CD-4»). Salvestatava signaali sagedusala küünib seetõttu 20 [[Herts|hertsist]] 45 kilohertsini. Selle taasesitamiseks vajatakse aga kahekanalist stereohelipead, mille talitlisagedusalatalitlusagedusala peab küündima 45 kilohertsini. See saavutatakse vastava konstruktsiooniga ja erikujulise nn. Shibatashibata-astla kasutamisega.
'''[[Šellakplaat]]'''. Omaaegsed heliplaadid pöörlemissagedusega 78<sup>-1</sup>. on valmistatud [[šellak]]i ja mitmesuguste täidisainete, nagu nõgi, peen mineraalipulber või muu sellise segust. Täidisaineid kasutati plaadi mehaanilise kulumiskindluse tõstmiseks. Salvestusvagu nendel plaatidel on umbes 140...180 μm laiune, paigutustihedus raadiuse sihis ca 4 vagu millimeetrile. See annab 25 cm läbimõõdu puhul ühekülje mängimiskestuseks kuni 3 min 15 sekundit ja 30 cm läbimõõdu puhul 4 minutit ja 30 sekundit.
 
== Heliplaatide tüübid ==
'''[[Vinüülplaat]]'''. Pöörlemiskiirusega 33 1/3<sup>-1</sup> ja 45<sup>-1</sup> pöörlevad plaadid, nende hulgas kõik kahekanaliselt salvatatud stereofoonilised plaadid on valmistatud vinüliidist või muudest sobivate omadustega plastist. Nendel on šellakplaatidega võrreldes märksa väiksemate mõõtmete ja lainelisusamplituudiga salvestusvagu, mistõttu neid hakati nimetama kauamängivateks ehk mikrokiriplaatideks.
 
=== Šellakplaat ===
Mikrokiriplaadi vagu on kuni 45 μm laiune. Plaadile mahub keskmiselt 8 ... 12 vagu millimeetrile. See annab 25 cm läbimõõdu puhul ühekülje mängimiskestuseks kuni 18 minutit ja 30 cm läbimõõdu puhul isegi üle 30 minuti. Selliste vao mõõtmete puhul on heli taasesitamine mõeldav vaid astla väikese survejõu juures (helipea konstruktsioonist olenevalt 70...5 mN, see on 7...0,5 grammi) ja
'''[[Šellakplaat]]'''. Omaaegsed heliplaadid pöörlemissagedusega 78<sup>-1</sup>. on valmistatud [[šellak]]i ja mitmesuguste täidisainete, nagu [[nõgi]], peen mineraalipulber või muu sellise segust. Täidisaineid kasutati plaadi mehaanilise kulumiskindluse tõstmiseks. Salvestusvagu nendel plaatidel on umbes 140...180 μm laiune, paigutustihedus raadiuse sihis ca 4 vagu millimeetrile. See annab 25 cm läbimõõdu puhul üheküljeühe külje mängimiskestuseks kuni 3 min 15 sekundit ja 30 cm läbimõõdu puhul 4 minutit ja 30 sekundit.
elektrilise helipea vahendusel.
 
=== Vinüülplaat ===
'''Painuv heliplaat e. lastik'''. Mida kasutati tema omaduste ja odavuse tõttu heliajakirjadega kaasa antud muusika jaoks. Õhukesele plast fooliumile pressitud nn. mikrokiri-heliplaadid, mis annavad edasi praktiliselt vinüliitplaatide helikvaliteedi, kuid on ruumisäästlikumad, kergemad ja odavamad valmistada.
'''[[Vinüülplaat]]'''. Pöörlemiskiirusega 33 1/3<sup>-1</sup> ja 45<sup>-1</sup> pöörlevad plaadid, nende hulgas kõik kahekanaliselt salvatatudsalvetatud stereofoonilised plaadid on valmistatud vinüliidist või muudestmuust sobivate omadustega plastist. Nendel on šellakplaatidega võrreldes märksa väiksemate mõõtmete ja lainelisusamplituudiga salvestusvagu, mistõttu neid hakati nimetama kauamängivateks ehk mikrokiriplaatideks.
 
Mikrokiriplaadi vagu on kuni 45 μm laiune. Plaadile mahub keskmiselt 8 ... 12 vagu millimeetrile. See annab 25 cm läbimõõdu puhul ühekülje mängimiskestuseks kuni 18 minutit ja 30 cm läbimõõdu puhul isegi üle 30 minuti. Selliste vao mõõtmete puhul on heli taasesitamine mõeldav vaid astla väikese survejõu juures (helipea konstruktsioonist olenevalt 70...5 mN, see on 7...0,5 grammi) ja elektrilise helipea vahendusel.
== Optiline salvestus meetod ==
 
=== Painuv heliplaat e. lastik ===
...
'''Painuv heliplaat e. lastik'''. Mida kasutati tema omaduste ja odavuse tõttu heliajakirjadega kaasa antud muusika jaoks. Õhukesele plast fooliumileplastfooliumile pressitud nn. mikrokiri-heliplaadid, mis annavad edasi praktiliselt vinüliitplaatide helikvaliteedi, kuid on ruumisäästlikumad, kergemad ja odavamad valmistada.
 
== Vaata ka ==
== Viited ==
{{viited}}
* [[1961]], [[ERR]], [https://arhiiv.err.ee/vaata/matk-kergemuusika-minevikku-mis-teid-huvitab-01-142654 "Mis teid huvitab" sarjast "Matk kergemuusika minevikku" ], saadetejuht ja toimetaja [[Ülo Vinter]], saatekülalised on muusikateadlane ja helilooja [[Harri Kõrvits]], laulja [[Artur Rinne]] ja [[RAM]]-i laulja [[Georg Metssalu]]. '''26' 50" Esimesed [[Eesti keel|eestikeelsed]] heliplaadid salvestati [[1906]] hotellis [[Kommerts]] Riia tänaval [[Tartu]]s.'''
 
[[Kategooria:Muusikatööstus]]