Näitav asesõna: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida:
'''Näitav asesõna''' ehk '''demonstratiivpronoomen''' on [[asesõna]], mis viitab mingile situatsioonist või teistest lausetest selguvale asjale, omadusele või tegevusele.<ref name="Eesti keele käsiraamat">[http://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?id=106&p=3&p1=1/ Eesti keele käsiraamat] <small>Vaadatud 13. detsembril 2016</small> </ref> Eesti keeles on olemas kaks demonstratiivpronoomenit
Eesti keele demonstratiivpronoomenid on ''see'' ja ''too'', kus ''see'' viitab lähedal ning ''too'' eemal asuvatele referentidele.<ref name="">Pajusalu, Renate 2009. Pronouns and reference in Estonian. STUF, Akademie Verlag, 62 (2009) 1/2, 122–139.</ref> Demonstratiivi ''see'' kasutatakse peamiselt siis, kui on tarvis viidata elutule, näiteks ''Võta see homme kaasa!''. Elusale viitamisel, näiteks isikulise asesõna asemel, tekib ütlusele halvustav varjund: ''Peeter käis meil. – Mida see siit tahtis?''.<ref name="Eesti keele käsiraamat">[http://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?id=106&p=3&p1=1/ Eesti keele käsiraamat] <small>Vaadatud 13. detsembril 2016</small> </ref> Demonstratiivpronoomen ''too'' ei ole kirjakeeles siiski kuigi levinud, seda kasutatakse rohkem Lõuna-Eestis. Lõunaeesti keeles eksisteerib veel ka kolmeliikmeline demonstratiivide süsteem, kus demonstratiivpronoomeneid ''sjoo'', ''taa'' ja ''tuu'' kasutatakse vastavalt entiteedi kaugusele. <ref name="">Pajusalu, Renate 2009. Pronouns and reference in Estonian. STUF, Akademie Verlag, 62 (2009) 1/2, 122–139.</ref>
| |||