'''NEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEGRIDKrokodillilised''' (''Crocodylia'') on röövtoidulised poolveelise eluviisiga [[roomaja]]te [[selts (bioloogia)|selts]]. Nad kujunesid välja 83,5 miljonit aastat tagasi hilis-[[Kriidi ajastu]]s ning on lindude lähim elusolev rühm, kuna mõlemad on [[ürgsisalikud|ürgsisalike]] (''Archosauria'') rühma ainsad elusolevad rühmad. Krokodilliliste eellased, [[ebalohelised|ebaloheliste]] (''Pseudosuchia'') [[klaad]], kujunesid välja aga juba 250 miljonit aastat tagasi vara [[Triias]]e ajastus ja [[Mesosoikum]]is toimus laiem jagunemine.<ref>Loomade elu 5:112.</ref> Krokodilliliste seltsi kuuluvad nii tõelised [[krokodill]]id (sugukonnast [[krokodilllased]] ''Crocodylidae''), [[alligaator]]id ja [[kaiman]]id (sugukonnast [[alligaatorlased]] ''Alligatoridae'') ning [[gaavial]] ja [[gaviaalkrokodill]] (sugukonnast [[gaaviallased]] ''Gavialidae''). Kuigi tihti kutsutakse ekslikult neid kõiki "krokodillideks", siis õige nimetus neile kui rühmale on krokodillilised.
Krokodillilised on suured ja [[sisalik]]u<nowiki/>sarnase kehaehitusega. Nende [[ninamik]] on lamenenud, saba on [[vertikaaltasapind|vertikaalselt]] kokku surutud ning silmad, kõrvad ja ninaavad asuvad pea pealmisel küljel. Ujuvad väga hästi ning maapeal liikumiseks on kaks viisi: kõht maast lahti või lohisedes kõht maas. Seltsi väiksemad liigid on isegi võimelised liikuma [[galop]]is. Nahk on neil väga paks ja kaetud soomustega, mis aga ei kattu omavahel. Suus on koonusekujulised hambad ja lõuad lähevad kinni väga suure jõuga. Krokodillilistel on neljakambriline [[süda]] ja sarnaselt lindudega liigub õhk [[kopsud]]es neil vaid ühtepidi. Nagu teisedki roomajad on nad [[ektoterm]]id.
