Redaktsioon: 14. detsember 2016, kell 12:35 redigeeri HakanIST (arutelu \| kaastöö) 141 muudatust P Tühistati kasutaja 195.250.188.49 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi HakanIST. ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 14. detsember 2016, kell 12:36 redigeeri eemalda 195.250.188.49 (arutelu) Lehekülg asendatud tekstiga ' kaegfdfxw ta:கடல் ஆமை' Märgised: blanking Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
1. rida: ~~{{See artikkel\|on ühest roomajate seltsist; perekonna ''Testudo'' kohta vaata artiklit [[kilpkonn (perekond)]].}}~~ ~~{{Taksonitabel~~ ~~\| nimi = Kilpkonnalised~~ ~~\| värv = #{{taksoboksi värvus\|[[loomad]]}}~~ ~~\| pilt = Haeckel Chelonia.jpg~~ ~~\| pildi_seletus = Kilpkonnad [[Ernst Haeckel]]i joonisel~~ ~~\| pildi_laius = 240px~~ ~~\| riik = [[Loomad]] ''Animalia''~~ ~~\| hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata''~~ ~~\| klass = [[Roomajad]] ''Reptilia''~~ ~~\| selts = '''Kilpkonnalised''' ''Testudines''~~ ~~\| levikukaart = World.distribution.testudines.1.png~~ }} ~~[[Pilt:Conversation on log.jpg\|thumb\|right\|244px]]~~ ~~'''Kilpkonnalised''' (''Testudines'') on [[keelikloomad]]e [[hõimkond]]a [[roomajad\|roomajate]] [[klass (bioloogia)\|klassi]] kuuluvate loomade [[selts (bioloogia)\|selts]].~~ ~~Kilpkonnad põlvnevad [[perm (geoloogia)\|Perm]]i ajastu [[kotülosaurused\|kotülosaurustest]] ja saavutasid õitsengu [[keskaegkond\|keskaegkonnas]].~~ ~~Kilpkonnad võivad elada [[maismaa]]l, [[magevesi\|magedas vees]] või [[meri\|meres]], kuid kõik liigid [[munemine\|munevad]] maale.~~ Nende jässakat ja laia keha kaitseb nii selja kui kõhu poolt luuline [[kilprüü]]. Selle põhjal eristataksegi kilpkonnaliste seltsi teistest loomarühmadest. Seljakilpi nimetatakse [[karapaks]]iks ja kõhukilpi nimetatakse [[plastron]]iks. Seljakilp on [[selgroog\|selgroo]] ja [[roie]]tega kokku kasvanud. Ohu korral tõmbab kilpkonn oma jalad ja pea kilbi alla, ehkki osal liikidel on kilp vähenenud, nii et kilpkonn ei mahu täielikult kilbi alla. Kilpkonnad liiguvad aeglaselt, sest kilp on raske ja kohmakas. Vee-eluliste kilpkonnade rüü on tunduvalt õhem, kergem ja lamedam. Nende jäsemed on arenenud [[loib]]adeks. Suurimad kilpkonnad (kaal kuni 450 kg) on merikilpkonnaliste alamseltsis. Enamik kilpkonni kasvab mõnekümne sentimeetri suuruseks. Suurimad maismaakilpkonnad on kooldkaelaliste alamseltsi (''Cryptodira'') kuuluvad [[Galápagose saared\|Galápagose saartel]] elavad [[elevantkilpkonn]]ad. Samasse sugukonda kuulub kõige väiksem, [[Madagaskar]]il elav [[ämblikkilpkonn]], kelle pikkus ei ületa 10 cm. Meil on rohkem tuntud [[stepikilpkonn]], keda paljud ka kodus lemmikloomana peavad. Alamseltsi pöördkaelalised (''Pleurodira'') kuuluvad loomad saavad erinevalt eelmistest liigutada oma pead rohkem külgedele kui ülespoole. Kilpkonnade [[aju]] on väga nõrgalt arenenud ja moodustab vähem kui 1 promilli tema massist. [[Seljaaju]] on seevastu jäme ja raske. [[Silm]]ad on tavaliselt hästi arenenud, [[pupill]] on ümmargune, peale kahe liikuva silma[[laug\|lau]] esineb veel [[pilkekile]]. [[Maitsmine]], [[haistmine]] ja [[kompimine]] on samuti teravad. Näiteks oma kilprüü puudutamist tunneb loom otsekohe. Seevastu [[kuulmine]] on kilpkonnadel vilets. Maismaavormidel on [[trummikile]] paks, aga merevormidel on [[kuulmekäik]] kaetud tugevasti paksenenud nahaga. <ref name="Loomade elu"/> Kilpkonnade värvus vastab ümbruskonna omale, ent mõned mageveevormid on eredalt värvunud. [[Terraarium]]is võib selliseid loomi imetleda, aga looduslikus keskkonnas kireva [[taimestik]]u ja veesillerduse keskel on teda raske märgata. <ref name="Loomade elu"/> Kilpkonnad on iidsetest aegadest olnud aegluse sümboliks, kuid aeglased on üksnes maismaakilpkonnad kohta. Mageveekilpkonnad liiguvad kiiresti ja osavalt nii vees kui ka kuival. Merekilpkonnad on kuival maal kohmakad, kuid vees liiguvad hämmastava graatsiaga. <ref name="Loomade elu"/> Kilpkonnaliha on maitsev. Eriti maitsvaid liike kasvatatakse erifarmides. Kilpkonnade sigimisperioodil korjatakse nende mune, mis on samuti söödavad ja millest saab õli. Mõne liigi kilprüüd kasutatakse [[kilpkonnaluu]]st [[pudukaup]]ade valmistamiseks, kuid viimasel ajal on nende tootmine vähenenud, sest nad on võrreldes [[plast]]toodetega ebakvaliteetsed. <ref name="Loomade elu"/> ~~==Süstemaatika==~~ ~~Kilpkonni eristatakse 26 [[sugukond (bioloogia)\|sugukonda]], kellest tänapäevani on elanud üksnes 12. Kilpkonnaliike on tänapäeval umbes 210.~~ ~~Teadaolevatest [[fossiil]]setest kilpkonnaperekondadest suurim on umbes 5 m pikkune ''[[Miolania]]''.~~ Kilpkonnad jagatakse viide tänapäevasesse [[alamselts]]i: [[kooldkaelalised]], [[merikilpkonnalised]], [[pehmenahalised]], [[pöördkaelalised]] ja [[puudukilbilised]]. <ref name="Loomade elu">"[[Loomade elu]]", 5. kd., lk. 115-116</ref> ~~== Viited ==~~ ~~{{Viited}}~~ ~~== Kirjandus ==~~ * Kilpkonnad Haapsalus. Kaja, 29. juuli 1935, nr. 176, lk. 6.<!-- Kas see on ikka peaks siin olema? --> ~~== Välislingid ==~~ ~~{{Commons\|Turtle}}~~ *[http://emys.geo.orst.edu/ Kilpkonnade andmebaas] (inglise keeles) [[Kategooria:Kilpkonnalised\| ]] kaegfdfxw [[ta:கடல் ஆமை]]

Kilpkonnalised: erinevus redaktsioonide vahel