Austria: erinevus redaktsioonide vahel

=== Sõdadevaheline periood ja Teine maailmasõda===

 

 

[[Esimene Austria vabariik]] kestis kuni 1933. aastani, mil kantsler Engelbert Dollfuss kehtestas Itaalia fašismiga sarnaneva autokraatliku režiimi. Toonased suurparteid, sotsiaaldemokraadid ja konservatiivid, omasid mõlemad paramilitaarseid üksusi. Sotsiaaldemokraatide ''Schutzbund'' kuulutati pärast pööret illegaalseks, kuid kodusõja puhkemise tõttu ei saadud seda laiali saata<ref>Johnson (1989), 104; Brook-Shepherd (1998), 269-270</ref>. 1934 keelati sotsiaaldemokraatliku partei tegevus, paljud selle liikmed vangistati või emigreerusid. Mais 1934 kehtestasid nn austrofašistid uue konstitutsiooni (''Maiverfassung''), mis tugevdas Dollfussi võimu. Dollfuss tapeti 25. juulil 1934 natside riigipöörde katse käigus<ref>Johnson (1989), 107; Brook-Shepherd (1998), 292</ref>. Tema järglane, kantsler Kurt Schuschnigg suutis Austria iseseisvust mõnda aega alal hoida. 12. märtsil 1938 võtsid Austria natsid üle valitsuse, samal ajal kui Saksa väed riigi okupeerisid. Päev hiljem, 13. märtsil 1934 kuulutati ametlikult välja Austria liitmine Saksamaaga ([[Anšluss|Anschluss]]). 10. aprillis toimusid parlamendivalimised Reichstag'i referendum (osalesid üksnes Natsionaalsotsialistliku partei kandidaadid). Ühtlasi kujutasid valimised endast referendumit, mis pidi tagantjärele kinnitama Austria liitmise Saksamaaga ühtseks [[Suursaksa Riik|Suursaksa riigiks]] (Kolmas ''Reich''). Ametlike tulemuste järgi oli osalusprotsent 99,5%, kellest 98,9% vastasid jaatavalt<ref>Beller (2006), 231-233</ref>. Iseseisvuse kaotanud Austria nimetati ümber Ostmark'iks, 1942. aastal Alpi-Doonau Ringkonnaks (''Alpen-Donau Reichgaue''). Koheselt algas spontaanne juutide tagakiusamine, millele peagi anti ka seaduslik õigustus. Mitmed prominentsed natsipartei liikmed (Adolf Hitler, Ernst Kaltenbrunner, Arthur Seyss-Inquart, Franz Stangl) olid päritolult austerlased<ref>Wallace (1999), 81</ref>.