[[Pilt:Augustyn Loska frantsisklaste ordu.jpg|thumb|[[Poola]] [[Tychy]] linnast pärit Isa [[Augustyn Loska]] Frantsisklaste Ordust – üks esimesi katoliku preestreid taasiseseisvunud Eestis. Ta ehitas Eestisse 2 kirikut.]]
Katoliku kirik Eestis on tänapäeval väike, kuid kasvav organisatsioon. Ajavahemikus [[1999]]–[[2002]] kasvas kiriku liikmeskond algselt 3500 liikmelt 5745 liikmeni 2000. aasta rahvaloenduse järgi. Hinnanguliselt on [[2006]]. aastal Eestis ligi 60001,2 miljardit katoliiklast, moodustades nõnda 0,4% Eesti elanikkonnast. Tegutseb kaheksa kogudust, ametis on kaheksa diötseesipreestrit, kaks [[ordu]]preestrit, kaks personaalprelatuuri vaimulikku. Lisaks elab Eestis 18 nunna. Suurim klooster on [[Pirita klooster]] Tallinnas, kus tegutsevad [[birgitiinide ordu]] õed. Ka [[Halastuse Misjonäride Ordu]] õed tegutsevad Tallinnas. Tartus on pärast taasiseseisvumist oma tegutsemist jätkanud Pühima Neitsi Maarja Pärispatuta Saamise õdede kongregatsioon, kes elavad [[frantsisklased|frantsisklaste]] ordureegli järgi. Kloostris on 2 õde Tšehhist ja 1 õde Slovakkiast. Ida-Virumaal elavad 4 õde püha Franciscuse III Regulaarordu püha Kantaliitsia Feliksi Kongregatsioonist, kes on pärit [[Poola]]st. 1993. aastast tegutseb [[Tartu Katoliku Hariduskeskus]], kus on lasteaed ja põhikool ning plaanitakse ka gümnaasiumi asutamist 2016. aastal.
===Rooma Katoliku Kiriku Apostellik Administratuur Eestis===
