Austria: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
33. rida:
| märkused =
}}
'''Austria Vabariik''' ([[saksa keel]]es ''Republik Österreich'') on [[merepiirita riik]] [[Kesk-Euroopa]]s, 9 [[liidumaa (Austria)|liidumaa]]st koosnev [[föderatsioon]]. Austria piirneb läänes [[Liechtenstein]]i ja [[Šveits]]iga, lõunas [[Itaalia]] ja [[Sloveenia]]ga, idas [[Ungari]] ja [[Slovakkia]]ga ning põhjas [[Saksamaa]] ja [[Tšehhi|Tšehhi Vabariigiga]]. Austria pindala on 83 879 km². Maastik on väga mägine, kuna suure osa territooriumist võtavad enda alla [[Alpid]]. Ainult 32% territooriumist asub merepinnast madalamal kui 500 meetrit. Austria kõrgeim punkt on [[Großglockneri mägi]] (3798 meetrit merepinnast<ref> "Austria". Encyclopædia Britannica. 25.03. 2016.</ref>, madalaim punkt asub Neusiedler See läheduses ja on 115 meetrit merepinnast. <ref>http://www.worldatlas.com/aatlas/infopage/highlow.htm 25.03.2016</ref> Rõhuv
Austria kujunemine on tihedalt seotud [[Habsburgid]]e dünastiaga, kuna suurem osa maast kuulus sajandeid [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma keisririigi]] koosseisu. Alates [[reformatsioon]]ist nägid mitmed keisrivõimuga rahulolematud Põhja-Saksa vürstid [[protestantism]]is võimalust oma sõltumatuse suurendamiseks. Pärast [[Kolmekümneaastane sõda|Kolmekümneaastast sõda]] hakkas Põhja-Saksamaal kasvama Prantsusmaa ja Rootsi mõju, mis üheskoos Preisi kuningriigi kujunemise ja tugevnemisega ning [[Napoleon]]i sissetungiga 19. sajandi alguses nõrgestasid pidevalt keisrivõimu kontrolli sealsete vürstiriikide üle. Seevastu lõuna pool, impeeriumi mittesaksa aladel, säilis nii keisri kui ka katoliku kiriku mõju. 17.–18. sajandil suutis Austria säilitada oma suurvõimu positsiooni Euroopas<ref>The Transformation of European Politics, 1763–1848, Oxford History of Modern Europe, page 209, Paul W. Schroeder, Oxford University Press, 1996, ISBN 978-0-19-820654-5</ref>. 1804. aastal, vastureaktsioonina Napoleoni kroonimisele prantslaste keisriks, kuulutas toonane Saksa-Rooma keiser [[Franz II]] välja Austria keisririigi. Pärast Napoleoni lüüasaamist sai Preisi kuningriigist Austria peamine konkurent võitluses ülemvõimu pärast Saksa aladel. Austria lüüasaamine [[Königgrätzi lahing]]us 1866 andis Preisimaale ülejäänud Saksa riikide seas selge eelispositsiooni. 1867. aasta riigireformiga muudeti Austria keisririik [[Austria-Ungari]] kaksikmonarhiaks. Prantsusmaa lüüasaamisega 1870 Prantsuse-Preisi sõjas jäi Austria kõrvale Saksa keisririigi moodustamisest. Sellele vaatamata lähenes Austria järgnenud kümnenditel välispoliitiliselt Preisi poolt suunatud Saksa keisririigile. Troonipärija ertshertsog [[Franz Ferdinand]]i tapmisele järgnenud juulikriisi ajal 1914. aastal survestas Saksamaa Austriat esitama ultimaatumit Serbiale, mis viis [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] puhkemiseni.
Habsburgide valitsetud Austria-Ungari impeerium lakkas olemast Esimese maailmasõja lõppedes 1918. Vahetult pärast seda nähti lühikest aega võimalust Austria ja Saksamaa liitmiseks ning moodustatud vabariik kandis esialgu nime [[Saksa-Austria]] Vabariik (''Deutschösterreich''). Kahe riigi liitmine langes päevakorrast [[Pariisi rahukonverents|Saint-Germain-en-Laye]] rahulepinguga 1919, millega loodi [[Esimene Austria
Tänapäeval on Austria parlamentaarsel esindusdemokraatial põhinev föderaalriik, mis koosneb üheksast [[liidumaa (Austria)|liidumaa]]st<ref>https://www.parlament.gv.at/ENGL/PERK/BOE/ 26.03.2016</ref>. Pealinn (ühtlasi suurim linn) on 1,7 miljoni elanikuga [[Viin]]. Sisemajanduse kogutoodangu (43 900$ ''per capita'' 2014<ref>http://www.tradingeconomics.com/austria/gdp 26.03.2016</ref>) poolest kuulub Austria maailma jõukaimate riikide hulka. Riigi kõrge elatusstandard kajastub maailma inimarengu indeksis (23. koht 2014. aastal<ref>http://hdr.undp.org/en/countries/profiles/AUT 26.03.2016</ref>). 1955. aastast on Austria [[ÜRO]] liige, 1995. aastast [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] ja [[Schengeni viisaruum]]i liige ning 1999. aastast [[euroala|eurotsooni]] liige.
| |||