Blastotsüst: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Kruusamägi (arutelu | kaastöö) PResümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida:
{{See artikkel|räägib embrüo arengustaadiumist; ainuraksete perekonna kohta vaata artiklit [[Blastocystis]]; emarakk-kasvaja kohta vaata artiklit [[Blastotsüstoom]].}}
[[Pilt:Blastocyst English.svg|pisi|Blastotsüst enne [[implanteerumine|implanteerumist]]. Joonisel on märgitud kollasega — [[emakalimaskest]], rohelisega [[embrüoblast]], tumelillaga [[trofoblast]] ja helelillaga [[blastotsüsti õõs]].]]
'''Blastotsüst''' ehk '''lootepõieke''' ([[ladina keel|ladina]] ''blastocystis'' ([[vanakreeka keel|vanakreeka]] sõnadest βλάστη ''blástē''{{lisa viide}} või ''blastos'' 'idu, võrse, pung'<ref>[http://www.eki.ee/dict/vsl/index.cgi?Q=blastots%C3%BCst&F=M&C06=et Võõrsõnade leksikon, blastotsüst]</ref> ja κύστις{{lisa viide}} ''kýstis'' 'põis'<ref>[http://www.eki.ee/dict/vsl/index.cgi?Q=ts%C3%BCst Võõrsõnade leksikon, tsüst]</ref>) on [[
==Mõõtmed==
Blastotsüst on kümnetest või sadadest [[rakk]]udest koosnev kera. Selle läbimõõt varieerub millimeetri murdosast (0,1 mm [[närilised|närilistel]] ja inimestel) mitme millimeetrini ([[kabjalised|kabjalistel]]).
==Ehitus==
Blastotsüst koosneb kahest [[rakupopulatsioon]]ist: [[trofoblast]]ist ehk trofektodermist ja [[embrüoblast]]ist ehk sisemisest rakukogumikust.
Trofoblast on blastotsüsti väliskiht — õõnes sfäär ehk põieke. Trofoblast osaleb [[implanteerumine|implanteerumises]] (embrüo kinnitumine [[emakas|emaka]] [[epiteel]]i külge, tungimine [[emakalimaskest]]a sisse, [[immunosupressioon|immunosupressoorne]] toime, [[veresoon]]te lõhkumine) ning [[koorion]]i [[hatt]]ude [[ektoderm]]i kujunemises.
Embrüoblast moodustab blastotsüsti sisekihi, see on rakukogum trofoblastipõiekese sees kera ühe pooluse juures.
Embrüoblast paneb aluse [[pärisloode|pärislootele]] ning [[lootevälised elundid|looteväliste elundite]] [[mesoderm]]aalsetele ja [[entoderm]]aalsetele struktuuridele ([[rebukott|rebukotile]], [[allantois]]ile, [[amnion]]ile, koorioni mesodermaalsele osale).
Trofoblast ja embrüoblast ääristavad [[blastotsüsti õõs|blastotsüsti õõnt]], mis on vedelikuga täidetud.
==Evolutsioon==
Imetajate [[evolutsioon]]is tekkis blastotsüst [[implanteerumine|implanteerumise]] tagamiseks ning [[embrüodisk]]i moodustumise ruumilise aluse korraldamiseks [[rebu]] puudumisel.
==Blastotsüst ja blastula==
Blastotsüsti staadium ei ole [[homoloogia|
==
[[Pilt:Blastocyst,_day_5.JPG|pisi|Inimese blastotsüst 5. päeval]]
4 kuni 5 päeva pärast [[emakas]]se jõudmist saab [[embrüo]] blastotsüstiks, kelle sees paikneb embrüoblast. Blastotsüst liigub [[emakaõõs|emakaõõnes]] vabalt ja implanteeruminem toimub [[1. arengunädal]]a lõpul. Paralleelselt implanteerumisega toimub [[gastrulatsioon]] ja embrüoblastist areneb [[pärisloode]].<ref>[[Arne Lepp]]."Inimese anatoomia, I osa. Liikumisaparaat, siseelundid", [[Tartu Ülikooli Kirjastus]], lk 25, [[2013]], ISBN 978-9949-32-239-8.</ref>
22. rida ⟶ 35. rida:
===Areng===
Varsti pärast [[moorula]] jõudmist [[emakas]]se (umbes 4. ööpäeval pärast eostumist) moodustub siserakkude ja välise rakukihi vahele
Samal ajal moodustub varem ainult asendi poolest moorulas eristatavatest [[blastomeer]]idest kaks morfoloogiselt selgelt erinevat rakurühma. Sisemistest blastomeeridest saavad tihedasti koos paiknevad [[polügonaalne rakk|polügonaalsed rakud]], mida nimetatakse sisemiseks rakukogumikuks ehk [[embrüoblast]]iks, sest neist tekivad kõik [[pärisloode|pärisloote]] rakud. Välisest rakukihist saavad enam-vähem lamedad [[epiteelirakk|epiteelirakud]], mida nimetatakse [[trofoblast]]iks, sest nendest rakkudest tekib [[platsenta]] embrüonaalne osa. Trofoblasti osa, mis puutub kokku embrüoblastiga, nimetatakse [[polaarne trofoblast|polaarseks trofoblastiks]]. Trofoblasti ülejäänud osa, mis koos embrüoblastiga ümbritseb vedelikuga täidetud õõnt, nimetatakse [[muraalne trofoblast|muraalseks trofoblastiks]].
Alates [[blastogenees]]i (rakukihtide diferentseerumise ja õõne moodustumise) algusest nimetatakse embrüot blastotsüstiks ja õõnt [[blastotsüsti õõs|blastotsüsti õõneks]]. Õõne ekstsentrilise asendi tõttu saab analoogselt [[kahepaiksed|kahepaikse]] embrüoga eristada [[embrüonaalne poolus|embrüonaalset poolust]] (kahepaiksel [[animaalne poolus]]) ja [[abembrüonaalne poolus|abembrüonaalset poolust]] (kahepaiksel [[vegetatiivne poolus]]).
[[Inimese embrüogenees]]is jätkavad [[moorula]] [[blastomeer]]id [[mitoos]]i. Algselt tihedas [[kude|koes]] moodustuvad vedelikuga täidetud [[rakuvaheruum]]id, mis lõpuks kolm kuni neli ööpäeva pärast [[eostumine|eostumist]] ühinevad [[blastotsüsti õõs|õõneks]], moodustades "põiekese", mille järgi blastotsüst ehk lootepõieke on nime saanud. Rakuvaheruumid täituvad vedelikuga moorula sise- ja välisrakkude diferentseerumise tõttu. Siserakud on omavahel ühendatud [[aukliidus]]tega, välisrakkude kogum aga omandab tänu [[tiheliidus]]ele stabiilsed piirjooned ja lameneb. [[Mikrohatud]] saavad moodustuda ainult välisrakkudel. Välisrakud vallandavad aktiivne vedelikuvoo moorula sisemusse. Nii moodustub blastotsüst, selle õõne ruumala kasvab ja blastotsüst väljub [[läbipaistev vööde|läbipaistvast vöötmest]]. Seda toetab läbipaistva vöötme [[ensüüm|ensümaatiline]] lagunemine.
| |||