Blastotsüst: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
22. rida:
===Areng===
Varsti pärast [[moorula]] jõudmist [[emakas]]se (umbes 4. ööpäeval pärast eostumist) moodustub siserakkude ja välise rakukihi vahele ekstsentriline vedelikuga täidetud ruum. Tõenäoliselt põhjustab selle aktiivne transport väliskihi rakkude poolt.
Samal ajal moodustub varem ainult asendi poolest moorulas eristatavatest [[blastomeer]]idest kaks morfoloogiselt selgelt erinevat rakurühma. Sisemistest blastomeeridest saavad tihedasti koos paiknevad [[polügonaalne rakk|polügonaalsed rakud]], mida nimetatakse sisemiseks rakukogumikuks ehk [[embrüoblast]]iks, sest neist tekivad kõik [[pärisloode|pärisloote]] rakud. Välisest rakukihist saavad enam-vähem lamedad [[epiteelirakk|epiteelirakud]], mida nimetatakse [[trofoblast]]iks, sest nendest rakkudest tekib [[platsenta]] embrüonaalne osa. Trofoblasti osa, mis puutub kokku embrüoblastiga, nimetatakse [[polaarne trofoblast|polaarseks trofoblastiks]]. Trofoblasti ülejäänud osa, mis koos embrüoblastiga ümbritseb vedelikuga täidetud õõnt, nimetatakse [[muraalne trofoblast|muraalseks trofoblastiks]].
Alates [[blastogenees]]i (rakukihtide diferentseerumise ja õõne moodustumise) algusest nimetatakse embrüot blastotsüstiks ja õõnt [[blastotsüsti õõs|blastotsüsti õõneks]]. Õõne ekstsentrilise asendi tõttu saab analoogselt [[kahepaiksed|kahepaikse]] embrüoga eristada [[embrüonaalne poolus|embrüonaalset poolust]] (kahepaiksel [[animaalne poolus]]) ja [[abembrüonaalne poolus|abembrüonaalset poolust]] (kahepaiksel [[vegetatiivne poolus]]). Imetajate blastotsüüdi õõnt ei nimetata [[blastotsööl]]iks (nagu kahepaikse [[blastula]] primaarset kehaõõnt), sest kahepaikse blastotsööl lahutab embrüoblasti rakurühmi ning selle kõige täpsem vaste imetajatel on hoopis hilisem vaheruum [[epiblast]]i ja [[hüpoblast]]i vahel.
[[Inimese embrüogenees]]is jätkavad [[moorula]] [[blastomeer]]id [[mitoos]]i. Algselt tihedas [[kude|koes]] moodustuvad vedelikuga täidetud [[rakuvaheruum]]id, mis lõpuks kolm kuni neli ööpäeva pärast [[eostumine|eostumist]] ühinevad [[blastotsüsti õõs|õõneks]], moodustades "põiekese", mille järgi blastotsüst ehk lootepõieke on nime saanud. Rakuvaheruumid täituvad vedelikuga moorula sise- ja välisrakkude diferentseerumise tõttu. Siserakud on omavahel ühendatud [[aukliidus]]tega, välisrakkude kogum aga omandab tänu [[tiheliidus]]ele stabiilsed piirjooned ja lameneb. [[Mikrohatud]] saavad moodustuda ainult välisrakkudel. Välisrakud vallandavad aktiivne vedelikuvoo moorula sisemusse. Nii moodustub blastotsüst, selle õõne ruumala kasvab ja blastotsüst väljub [[läbipaistev vööde|läbipaistvast vöötmest]]. Seda toetab läbipaistva vöötme [[ensüüm|ensümaatiline]] lagunemine.
Moorula siserakud ([[embrüoblast]] ehk sisemine rakukogumik) säilivad ainult ühel blastotsüsti poolusel (embrüonaalsel poolusel), ümbritsevatest rakkudest kujuneb aga [[trofoblast]] – kaitsev kate, millest hiljem tekivad [[platsenta]] ja [[lootekestad]]. Blastotsüsti staadiumis umbes 6 ööpäeva pärast eostumist toimub [[implanteerumine]].
34. rida ⟶ 40. rida:
== Kirjandus ==
*[[Keith Moore|Keith L. Moore]], [[Vidhya Persaud|T. Vidya N. Persaud]]. ''Embryologie: Entwicklungsstadien – Frühentwicklung – Organogenese – Klinik'', tõlkinud ja ümber töötanud [[Christoph Vieband]], 5. trükk: München Elsevier [[2007]], lk 46–52.
* N. Schrode, P. Xenopoulos, A. Piliszek, S. Frankenberg, B. Plusa, A. K. Hadjantonakis. – Anatomy of a blastocyst: cell behaviors driving cell fate choice and morphogenesis in the early mouse embryo. – ''Genesis'', [[2013]], kd 51, nr 4, lk 219–233. [http://onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1002/dvg.22368/full Veebiversioon]
| |||