Derek Parfit: erinevus redaktsioonide vahel

Artikkel "Innumerate Ethics" on vastus [[John Taurek]]i artiklile "Should Numbers Count?" ([[John Taurek#Kas numbrid peaksid lugema?]]).

 

 

Oletame, et meil on kerge päästa ühe võõra elu või teise võõra käsi. Olgu need võõrad ''X'' ja ''Y''. Taureki argument on järgmine. Kui valik oleks ''Y''-i teha, oleks tal moraalselt lubatud päästa oma käsi, mitte ''X''-i elu. See, mida meie peaksime tegema, peab olema seesama, mida ''Y'' peaks tegema. Järelikult ei saa olla tõsi, et me peaksime päästma ''X''-i elu, mitte ''Y''-i käe. Kas saab tõsi olla, et meie peaksime ''X''-i elu päästma, aga ''Y'' mitte? Kas meie ja ''Y''-i vahel on erinevus, mille tõttu see saab tõsi olla? Võidakse vastata, et erinevus on selles, et meile ei maksaks ''X''-i elu päästmine midagi, aga ''Y''-ile maksaks see käe. Taurek ei nõustu sellega. Tema argument on suunatud nendele, kes usuvad, et A) kui me saaksime päästa kas ühe võõra inimese elu või teise võõra inimese käe ja kumbki ei maksaks meile midagi, siis me peaksime päästma esimese võõra inimese elu. Taurek eeldab, et B) poleks tõsi, et me peaksime päästma selle võõra inimese elu omaenda käe hinnaga, ja C) see, kas me peaksime selle võõra inimese elu päästma, ei saa sõltuda sellest, kas see ei maksaks meile midagi või maksaks omaenda käe. Kui me aktsepteerime nii väidet B) kui ka väidet C), siis me peame väite A) tagasi lükkama. Kas me peaksime aktsepteerima nii väidet B) kui ka väidet C)? Ainult juhul, kui me peame mõlemat väidet usutavamaks kui väidet A). Mõned aktsepteeriksid väidet A), näiteks [[William Godwin]] ja rangemad [[utilitarism|utilitaristid]]. Nemad peavad valima A) ja B) vahel. Enamik valiks A). Nad arvaksid, et tuleks päästa võõra inimese elu omaenda käe hinnaga. Oletame, et me ei suuda seda uskuda. Oletame, et meile tundub B) usutavama kui A). Siis tuleb valida A) ja C) vahel. Kui pole täiendavat argumenti, siis vähesed valiks C). Kas on täiendav argument? Taurek väidab, et ''Y''-il oleks lubatud oma käsi päästa, ning jätkab: kui ei ole millegipärast moraalselt lubamatu, et üks inimene oleks teise heaolust huvitatud samamoodi, nagu see inimene ise lubatavalt on, siis peab mul olema lubatud valida tulemus, mis on ''Y''-i parimates huvides, kui mul just ei ole erilisi vastupidiseid kohustusi. Kui sama huvi tähendab sama palju hoolimist, siis see ei puutu asjasse. Oleks küll lubatud sama palju hoolida, aga see tähendaks sügavat armastust ja see oleks teine juhtum, sest praeguses näites on ''Y'' võõras. Nii et nähtavasti Taurek peab silmas: 'kui ei ole lubamatu anda võõra heaolule täpselt sama suur prioriteet kui enda omale'. On see lubatud? On kolm seisukohta. Mõnede arvates me peaksime andma igaühe heaolule võrdse kaalu. Enamikul on teistsugune seisukoht. Me usume, et me tohime anda enda heaolule prioriteedi. See prioriteet ei peaks olema absoluutne. Võib-olla ''Y'' tohib päästa oma käe, mitte ''X''-i elu, aga ta peaks päästma ''X''-i, mitte oma vihmavarju. Kas tohib anda prioriteeti teiste heaolule? Enamik arvab, et mõnikord tohib ja mõnikord peakski. Oma laste heaolule tulekski prioriteet anda. Seda nimetabki Taurek eriliseks kohustuseks. Need kohustused on toimijasõltelised. Ma peaksin andma prioriteedi just oma lastele. Sellega oleks Taurek nõus, ja ka sellega, et me tohime iseendale prioriteeti anda. Küsimus on selles, kas need tohtimised on toimijasõltelised. Kas ma tohin anda prioriteedi just iseendale? Jah, on toimijasõltelised. Sellepärast tuleks Taureki argument tagasi lükata. Kui ''Y'' tohib päästa ''X''-i elu asemel oma käe, siis tohime seda ka meie. Aga see näitab, et me tohime päästa oma käe, mitte ''Y''-i käe. Taurek aga usub, et ''Y''-i tohtimine ei tohi olla toimijasõlteline. See ei saa olla tohtimine päästa omaenda kätt, vaid peab olema tohtimine päästa kellegi kätt. Kui ''Y'' tohib päästa kellegi kätt, aga mitte ''X''-i elu, siis tohime seda ka meie. Taureki seisukoht on täiesti üldine. Oletame, et ma pean valima, kas säästa sind ''p'' kaotusest või mõnda võõrast ''q'' kaotusest. Taureki meelest ma peaksin võõrast aitama ainult juhul, kui ka sina peaksid sama valiku puhul sama tegema. See ei loe, et mulle ei maksaks see midagi, aga sulle maksaks see ''p''. Nii et Taurek eeldab, et D) see, kas me peaksime võõraid aitama, ei saa sõltuda sellest, kui palju keegi meist ise seejuures kaotaks. Seda usuvad mõned utilitaristid. Aga Taurek eeldab ka, et me tohime anda prioriteedi omaenda heaolule. Meil on lubatud päästa end väikesest kahjust, jättes võõrad päästmata suuremast kahjust. Näiteks E) ei oleks tõsi, et me peaksime oma väikese valu leevendamise asemel leevendama võõra suurt valu. Eelduse D) järgi ei saa sellega antud luba olla toimijapõhine, nii et F) ei oleks tõsi, et me peaksime ühe võõra inimese väikese valu leevendamise asemel leevendama teise võõra inimese suurt valu. Kas Taureki seisukohta tuleks aktsepteerida? Parfit ei kujuta ette, et keegi peale Taureki usuks, et me võime anda oma heaolule prioriteedi ja selline luba ei saa olla toimijasõlteline. Et Taurek seda seisukohta ei kaitse (ta ei räägi midagi toimijasõltelistest lubadest), tuleb see tagasi lükata.

Taurek arutleb nii. Kui David oleks meie sõber, siis meil oleks moraalselt lubatud päästa viie asemel teda. See, et David on meie sõber, oleks liiga triviaalne asjaolu, et meie kohustusi mõjutada. Järelikult isegi kui David ei ole meie sõber, on meil moraalselt lubatud päästa teda, mitte viit inimest. Aga mis siis, kui David on lihtsalt tuttav või me lihtsalt eelistame teda päästa? Argument oleks siis niisugune. Eeldustel, et G) ei oleks tõsi, et me peaksime päästma viis, kui me eelistame päästa kedagi teist, ja H) see, kas me peaksime viis inimest päästma, ei saa sõltuda sellest, mida me eelistame, tuleb tagasi lükata väide, et I) kui meil mingit eelistust ei ole, siis peaksime päästma viis. Taurek kaitseb eeldust H) järgmise küsimusega. Kui me tõesti peaksime päästma viis, kuidas me sellest kohustusest siis nii kergesti pääseksime? Kuidas eelistus selle üles kaaluks? Sellega võib nõustuda. Niisiis tuleb valida G) ja I) vahel, ja vähesed valiksid G). Mis siis, kui me armastame Davidit? Argument oleks siis niisugune. Eeldustel, et J) ei oleks tõsi, et me peaksime päästma viis selle asemel, keda me armastame, ja K) see, kas me peaksime viis inimest päästma, ei saa sõltuda sellest, kas me ei kaotaks sellega midagi või kaotaksime selle, keda me armastame, tuleb tagasi lükata väide, et L) kui me kummalgi juhul midagi ei kaota, siis peaksime päästma viis. Eeldust K) ei saa kaitsta nii, nagu Taurek kaitseb eeldust H), sest armastatu kaotus oleks kohutav. Taurek arutleb nii. Kui meil oleks lepinguline kohustus või sõjaväeline kohus päästa viis, siis armastatu kaotus ei loeks? Miks see siis praegu peaks lugema? Me võime vastata, et siin on jutt erilistest kohustustest, aga võõraste päästmise kohta see ei pruugi kehtida. Peale selle, Taurek ju ei usu toimijasõltelistesse lubadesse: see, kas me peaksime viis päästma, ei sõltu sellest, kui palju me isiklikult seejuures kaotaksime. Mõned utilitaristid nõustuksid sellega, kuid nad lükkaksid tagasi eelduse J). Kui rohkem argumente ei ole, kas me peaksime siis aktsepteerima nii eeldust J) kui ka eeldust K)? Ainult juhul, kui me leiame, et need on usutavamad kui L). Seda

leiaksid vähesed.

{{pooleli}}