Erinevus lehekülje "Kartsinoom" redaktsioonide vahel

P
resümee puudub
P
'''Kartsinoom''' (ladina ''carcinoma''; vanakreeka sõnast ''karkinoma'')<ref name="Robbins 2015"/> ehk '''vähk''' (kitsamas mõttes) on [[pahaloomuline kasvaja]], mis tekib [[epiteelkude|epiteelkoe]] rakkudest. Epiteelkoeks on nahk ja näärmed ning see katab ka organismi kõhuõõnt ning kõiki organeid. [[Healoomuline kasvaja|Healoomulistest kasvajatest]] eristab neid omadus levida organismis teistesse [[kude|kudedesse]] ja paljuneda seal edasi, andes [[metastaasid|metastaase]]. Kartsinoom ja ka teised pahaloomulised kasvajad on organismi jaoks ebasoodsa kulgugakulgevusega ning eluohtlikud, põhjustades ilma õigeaegse ja adekvaatse ravita haige surma.<ref name="Robbins 2015">V. Kumar, A. Abbas, J. Aster, (2015). Robbins and Cotran Pathologic Basis of Disease, 9th Edition. lk 266. ISBN: 978-1-4557-2613-4</ref>
 
 
 
[[Kasvaja]] ehk [[tuumor]] ehk [[neoplasma]] on genoomimuutuste tõttu tekkinud kasvu, paljunemise ja küpsemise häirega rakkude kontrollimatu jagunemise tagajärjel tekkinud rakulis-koeline moodustis. Kasvajalise vohangu põhjuseks on rakutuumas tekkinud [[DNA]] [[mutatsioon|mutatsioonid]]. Sellist vohangut iseloomustab autonoomsus, pidurdamatus, eesmärgitus, genoomimuutuse tõttu ilmunud uute bioloogiliste omadustega rakud ja [[parasitism]], kuna kasv toimub normaalsete kudede arvelt. Lisaks puudub sellisel vohangul kaitsekohastulik ja kompensatoorne iseloom. Pahaloomulised kasvajad kasvavad väga kiiresti, neil esineb tugev rakuline ja koeline [[rakuline atüpism|atüpism]]. Need annavad metastaase ning [[retsidiveerumine|retsidiveeruvad]] ehk kasvaja võib taaspuhkeda endisel kohal pärast eemaldamist.
Kasvajarakkude [[diferentseerumine|diferentseerumise]] ja kliinilise kulu alusel jaotatakse kasvajaid hea- ja pahaloomulisteks. Maliigsetel ehk pahaloomulistel kasvajatel on sarnasus lähtekoega väike või puudub täielikult ja seetõttu nimetatakse neid kasvajaid ka mittediferentseerunud ehk mittevalminud kasvajateks. Healoomulised kasvajad on diferentseerunud ehk valminud, sest neil säilib sarnasus lähtekoega.<ref name="Mesila 2012">I. Mesila, E. Jõeste, M.-A. Reintam, H. Tamm, Z. Riispere, M. Murde, R. Roosipuu. (2012) "Patoanatoomia". lk 198-221198–221. Tartu Ülikooli Kirjastus</ref>
 
===Levik ja metastaseerumine===
Pahaloomulistel kasvajatel on võime ületada bioloogilisi piire ja barjääre ning liikuda algkoest, kus need tekkisid, teistesse [[elund|elunditesse]]. Invasioon ehk pidev levimine on kasvajarakkude levimine piki elundi pinda ja infiltreerumine ümbritsevatesse kudedesse. Metastaseeumise[[Metastaseerumine|Metastaseerumise]] puhul on kasvajarakud levinud algkoldest kaugemale teistesse elunditesse, kus tekivad uued kolded. Neid koldeid nimetatakse siireteks ehk metastaasideks ning neil puudub vahetu side algkoldega. Kasvaja diferentseerumise aste on oluline metastaseerumist ennustav tunnus: vähe diferentseerunud ja mittediferentseerunud kasvajad metastaseeruvad juba varakult ja ulatuslikult.<ref name="Mesila 2012"/>
 
===Kasvaja kasvamine===
Leidub veel erinevaid kartsinoomi tüüpe, mis on haruldasemad. Näiteks [[kartsinosarkoom]] on üsna haruldane pahaloomuline kasvaja, mis on segu kartsinoomist ja sarkoomist. Kartsinosarkoomiks on emaka kartsinosarkoom, mis moodustab vähem kui 5% emaka pahaloomulistest kasvajatest ning esineb tüüpiliselt postmenopausis olevatel naistel.<ref>{{netiviide |Pealkiri=NCI Dictionary of Cancer Terms |URL= https://www.cancer.gov/publications/dictionaries/cancer-terms?cdrid=44003 |Kasutatud=29.10.2016}}</ref> [[Kopsublastoom]] on haruldane kopsukasvaja, mis koosneb nii mesenhümaalsetest kui ka epiteliaalse päritoluga rakkudest ning esineb ennekõike lastel.<ref>{{netiviide |Pealkiri= Pulmonary blastoma. An immunohistochemical analysis with comparison with fetal lung in its pseudoglandular stage |URL= https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/2301281 |Kasutatud=29.10.2016}}</ref><ref>{{netiviide |Pealkiri= Pulmonary Blastoma |URL= http://onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1002/(SICI)1097-0142(19980201)82:3%3C462::AID-CNCR6%3E3.0.CO;2-R/full |Kasutatud=29.10.2016}}</ref>
 
===[[Tundmatu lähtekoega vähk]]===
 
Tundmatu lähtekoega vähk on pahaloomuline kasvaja, mille vähirakkude algset päritolu ei saa tuvastada. Metastaseeruvad rakud on teistesse kudedesse laiali läinud, aga lähtekohta pole võimalik kindlaks teha.<ref>{{netiviide |Pealkiri= The National Center for Biotechnology Information. Carcinoma of Unknown Primary Origin |URL= https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC2631214/ |Kasutatud=29.10.2016}}</ref>
 
===''[[Carcinoma in situ]]''===
 
''Carcinoma in situ'' on preinvasiivne ehk intraepiteliaalne vähk, mida võib vaadelda kui kasvajaeelset seisundit. See esineb nahal, bronhides, rinnanäärmes, emakakaelal ja ka teistes elundites. See on kahjustus rakus, mis pole lähtekohast ehk epiteelist edasi levima veel hakanud, aga millel on pahaloomulise kasvaja tsütoloogilised tunnused: rakuline ja tuumade atüpsim, rakkude orientatsiooni kadumine, [[mitoos|mitootiline aktiivsus]] ja vahel ka nekroos (esineb näiteks rinnanäärmes). Aja jooksul võib see muutuda [[invasiivne|invasiivseks]], muutudes kõigile tunnustele vastavaks pahaloomuliseks kasvajaks.<ref name="Mesila 2012"/>
==Viited==
{{viited}}
 
[[Kategooria:Anatoomiline patoloogia]]
75 746

muudatust