Tätoveering: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
→‎Meditsiinilised tätoveeringud: Added example of a medical tattoo - blood type
52. rida:
[[Teine maailmasõda|II maailmasõja]] ajal tätoveeriti [[SS-Waffen]]<nowiki/>i sõduritele veregrupp, mis hiljem osutus ka kindlaks SS-i kuulumise tunnuseks, mille alusel sõjakurjategijaid vangi mõisteti.
 
== ProtsessTätoveerimine ==
[[FilePilt:NicksGun.jpg|thumb|318x318pxpisi|Tätoveerimismasin ]]
'''Tätoveerimine''' tähendab naha torkimist üheaegseltkoos värvainega. Tuleb tagada, et nõel poleks nahas liiga sügaval ega pindmiselt.
 
Varasemad tätoveeringud on tehtud terava nõelaga. [[Jaapan|Jaapanis]] ja mõnesmõnel muusteisel riigismaal on tätoveeringuid tehtud ka terava bambuspiigiga. Tätoveerides käib nõel umbes 1–2 mm sügavusel nahas, kandes sinna tinti. Kui nõel sattub liiga sügavale, võib sellega kaasneda nähtus nimega ''blowout''. Tint valgub naaberkudedesse, mistõttu joon vajub laiali (sinikaefekt). Kui aga vajalikust sügavusest puudu jääb, pigmenteeritakse ainult marrasnahk, mis tähendab seda, et tätoveering ei saa piisavalt kvaliteetne ja tuhmub kiiremini.
 
Tätoveerimise käigus surutakse tindi pigmendiosakesed marrasnaha alla. Kuna pigmendiosakesed on võõrkehad, aktiveeruvad nende endasse haaramiseks kohe teatud tüüpi rakud. Kui sellised pigmendiosakesed pole toksilised, siis ümbritsetakse need armkoega. Sisuliselt ongi tätoveering haava tagajärjel tekkinud suur arm. Kuna pigmendiosakesed on armkoega naharakkudest eraldatud, jääb pilt püsima. Hiljem muutub armkude sidekoeks. Pigment püsib küll stabiilselt otse marrasnaha all, kuid aastakümnete jooksul satub siiski pärisnaha sügavamatesse kihtidesse. Sel juhul tätoveering tuhmistub ja vajab ületegemist.