Reinhold Sachker: erinevus redaktsioonide vahel

1868 aastal abiellus Sachker Anna Schulmanniga, kellega tal oli üheksa last. <ref>(ETMM T329, Reinhold Sachkeri kogu)</ref> Reinhold Sachker suri 1919. aastal Tartus. <ref>Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum (ETMM) T329 Reinhold Sachkeri kogu</ref>

Reinhold Sachker avas 30. märtsil [[1869]] esimese eestlasena Tartus oma fotoateljee, ühtlasi oli ta esimene, kes oma ärisildi peale "Photographischer Atelier" asemele "Päewapildi koda" kirjutas. Sachkeri fotoateljee teenindas peamiselt eestlasi ja reklaamis ta oma tööd ainult eestikeelses ajakirjanduses.<ref name="Lillak p 16">Ülle Lillak. Nagu veeämbris. Fotograafi ja teatraali Reinhold Sachkeri viljakad aastakümned Tartus. Sirp 16.05.2003</ref> Reinhold Sachkeri fotoäri algusaastad olid loodetust kehvemad, nii et fotograaf laiendas oma tegevust [[Pihkva]]s, lootes suuremale klientuurile ning tellimustele. Oodatud edu jäi aga Pihkvas saavutamata ning Sachker pöördus tagasi Tartusse, kus pikapeale klientuur kasvas ja töö edenes.<ref name="ReferenceA">Triin Kaasik. Fotograaf ja seltsitegelane Reinhold Sachker.Diplomitöö. Eesti Humanitaarinstituut,Tallinn 2005</ref> Koos poja Arturiga asutas ka [[Elva]]s esimese päevapildikoja.<ref>ETMM T329 Reihold Sachkeri kogu</ref>

Reinhold Sachker ei piirdunud ainult ateljees pildistamisega, vaid tegutses ka väljaspool Tartut. Selleks kasutas ta peamiselt kahte moodust - kas seades ennast statsionaarsemalt sisse või käies perest peresse.<ref>Triin Kaasik. Fotograaf ja seltsitegelane Reinhold Sachker.Diplomitöö. Eesti Humanitaarinstituut,Tallinn 2005<name="ReferenceA"/ref> 1881. aastal tabas Sachkerit õnnetus: kaks järjestikku tulekahju. Tõenäoliselt hävinesid tules mitmed Sachkeri fotod, kuid ta suutis õnnetusest toibuda ja tegevust fotograafina jätkata.<ref> Kaljula Teder. Eesti fotograafia teerajajaid, Tallinn: Eesti Raamat, 1972 </ref>

Reinhold Sachkerit võib pidada ka esimeseks fotoreporteriks, sest ta ei ole jäädvustanud mitte ainult eesti kultuuritegelasi, vaid ka Eesti tähtsamaid kultuurisündmusi, nagu [[Eesti esimene üldlaulupidu|esimest]] ja teist laulupidu, [[Carl Robert Jakobson]]i matust, esimesi kangakudumise kursusi Tartus jne. Kõikidest 19. sajandi piltnikest on tema panus eesti kultuuriloosse nii arvult kui sisult suurim. <ref>http://www.kirmus.ee/Asutus/Valjaanded/ekmar/esimest.html#Sachker</ref>

Sachkeri fotod asuvad Eesti eri muuseumites ja arhiivides, kaks suuremat kogu asuvad [[Eesti Kirjandusmuuseum]]i [[Eesti Kultuurilooline Arhiiv|Eesti Kultuuriloolises Arhiivis]] ja [[Eesti Rahva Muuseum]]is.<ref>Triin Kaasik. Fotograaf ja seltsitegelane Reinhold Sachker.Diplomitöö. Eesti Humanitaarinstituut,Tallinn 2005<name="ReferenceA"/ref>

1878. aastal avas Reinhold Sachker Tartus [[Raatuse tänav]]al Oberleitneri majas raamatupoe ja laenuraamatukogu. Sachkeri raamatupood oli kolmas eesti raamatupood Tartus. Sachker müüs oma raamatupoes eestikeelsetele raamatutele lisaks kirjatarbeid, fotograafi enda tehtud fotosid, jõuluajal jõulukingitusi ning vormistas ajalehetellimusi. Reinhold Sachkeri raamatupood tegutses raskustele vaatamata ligi kümme aastat. <ref>Triin Kaasik. Fotograaf ja seltsitegelane Reinhold Sachker.Diplomitöö. Eesti Humanitaarinstituut,Tallinn 2005<name="ReferenceA"/ref>

Seltsielu huvitas Reinhold Sachkerit juba nooruses. Oli alguses [[Saksa Käsitööliste Selts]]i liige, kui loodi [[Vanemuise selts]], siis astus ka selle liikmeks. Lavastas 1868. aastal dialoogi ja lauluga stseeni "Teomees ja karjapoiss" ja jäädvustas selle ka fotoplaadile. Foto originaal asub Eesti Kirjandusmuuseumis Tartus. Selle foto puhul on tegemist eesti teatriajaloo vanima piltdokumendiga. Sellel kujutatud Vanemuise seltsis ette kantud õpetlikust stseenist on säilinud ka Reinhold Sachkeri poja Artur Sachkeri joonistus (asub [[Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum]]is).

Kui [[Lydia Koidula]] 1871. aastal [[Kroonlinn]]a lahkus, jätkas tema tegevust just Reinhold Sachker. 1872–1878 tegutses ta [[Vanemuine (teater)|Vanemuises]] näitejuhina (seega oli ta [[August Wiera]] eelkäija), kuulus aastani 1883 Vanemuise eestseisusesse ning näitemängu- ja pidutoimkonda. Laval kasutas ta pseudonüümi Grünfeld. Tõlkis ka näidendeid (näiteks [[August von Kotzebue]]lt). Sachkeri suursaavutuseks võib pidada lisaks Vanemuise seltsi tegevuse korraldamisele püsiva asjaarmastajate näitetrupi loomist, kindla töökorralduse sisseseadmist, seega ka Vanemuise teatri elushoidmist. Just tema innul alustati 1883. aastal lõikuskuise rahvapeo korraldamist.<ref>Ülle name="Lillak. Nagu veeämbris. Fotograafi ja teatraali Reinhold Sachkeri viljakad aastakümned Tartus. Sirpp 16.05.2003<"/ref>

*Jõepera Madis (Kunderi "Kroonu onu", 1886) jt. <ref> Eesti Teatri Biograafiline leksikon. Koostajad Kalju Haan, Heino Aassalu, Vilma Paalma, Tallinn : Eesti Entsüklopeediakirjastus : Eesti Teatriliit, 2000 </ref>