Reostus Läänemeres: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Kruusamägi (arutelu | kaastöö) Resümee puudub |
Kruusamägi (arutelu | kaastöö) teemasse mittepuutuv välja |
||
1. rida:
{{ToimetaAeg|kuu=detsember|aasta=2016}}
[[Pilt:Deepwater Horizon Oil Spill - Gulf of Mexico.jpg|pisi|Naftalaik merel]]
[[Õlireostus|Naftareostus]] muutus [[Läänemeri|Läänemeres]] muutus tõsiseks probleemiks 1970. aastate alguses, kui hakati tähendama merre kogunenud [[saasteaine]]te silmnähtavat mõju merekeskkonnale. Näiteks hakati leidma juhtumeid, kus linnud tallasid pesades katki oma munad, sest reostunud toit oli munakoore hapraks muutnud, ning leiti, et osa [[Viigerhüljes|viigerhüljestest]] olid keskkonnamürkide organismi akumuleerumise tõttu poegimisvõimetud.<ref name="ELF">ELF (Eestimaa Looduse Fond) [http://www.elfond.ee/en/teemad/meri/operatsioon-qpaeaesterongasq/kas-tahame-elada-solgiaugu-aeaeres Kas tahame elada solgiaugu ääres?] kasutatud 13.11.2016.</ref>
Läänemere kaitse on olnud aktuaalne alates 20. sajandi algusest ning kasvanud majandustegevuse ja sellest põhjustatud surve tõttu merekeskkonnale pööratakse sellele järjest enam tähelepanu. Iga aastaga kasvab ka suurreostuse esinemise tõenäosus, kuna naftavedude kogumaht on aastate jooksul mitmekordistunud.<ref name=":0">Rist, D., (2015). [http://eprints.tktk.ee/971/1/L%C3%B5put%C3%B6%C3%B6_Rannikult%20naftareostuse%20likvideerimise%20olulisus%20Muraste%20juhtumi%20n%C3%A4itel.pdf Rannikult naftareostuse likvideerimise olulisus Muratse juhtumi näitel]. 5–15. </ref> Hetkel veetakse Läänemere kaudu umbes 160 miljonit tonni naftat aastas.<ref name=":0" />
Võrreldes Läänemerd mõne teise merega, on naftakatastroofi tagajärjed sellel looduse seisukohalt palju raskemad. Seda põhjustab Läänemere madal soolsus, akvatooriumi väike mahutavus, põhjapoolne asend ning vähene veevahetumine. Kuna tegemist on väikese suletud merealaga, kiirendab see merre sattunud nafta kandumist rannikualadele. Põhjapoolne külmem kliima ning hapnikuvaene keskkond aeglustavad omakorda nafta [[Bioremediatsioon|bioremediatsiooni]]. Samuti raskendab naftakatastroofi likvideerimist talvine jääkate.<ref name=":3">Kaldma, A. (2007). Merereostustõrje käsiraamat. 5–11.</ref> Kuna [[Soome laht|Soome lahe]] puhul on tegemist eriti madala, [[Riimvesi|riimveelise]] ja liigendatud rannajoonega veekoguga, on see naftareostusele veel eriti tundlik.<ref name=":1">MERIKOTKA (Meriturvallisuuden ja -liikenteen tutkimuskeskus Kotka Maritime Research Centre) [http://www.merikotka.fi/oilrisk/OILRISK_est.php OILRISK - Applications of ecological knowledge in managing oil spill risk] kasutatud 06.11.2016. </ref>
Eestis teostab [[Politsei- ja Piirivalveameti piirivalveosakond|piirivalve]] [[seire|mereseiret]] lennuvaatlustega tuvastamaks võimaliku reostust. Lisaks kasutatakse kaasaegset radarsüsteemi, mis võimaldab jälgida mereliiklust ja seal toimuvat. Radarite abil pole küll hetkel võimalik tuvastada reostust, kuid reostuse avastamisel on võimalik kontrollida, kes sellel perioodil sellest piirkonnast läbi on liikunud. Hetkel teostatakse järelvalvet kahel korral nädalas lennuseiret tehes.<ref name=":3" />▼
== Läänemere füüsiline iseloomustus ==
[[Läänemeri|Läänemere]] pindala on 373 000 km
▲Eestis teostab [[Politsei- ja Piirivalveameti piirivalveosakond|piirivalve]] [[seire|mereseiret]] lennuvaatlustega. Lisaks kasutatakse kaasaegset radarsüsteemi, mis võimaldab jälgida mereliiklust ja seal toimuvat. Radarite abil pole küll hetkel võimalik tuvastada reostust, kuid reostuse avastamisel on võimalik kontrollida, kes sellel perioodil sellest piirkonnast läbi on liikunud. Hetkel teostatakse järelvalvet kahel korral nädalas lennuseiret tehes.<ref name=":3" />
== [[HELCOM]] ==
Mõistes Läänemere majanduslikku, kultuurilist ja ühiskondlikku väärtust ja vajadust kõigile Läänemere äärsetele riikidele, sõlmiti 1974. aastal riikidevaheline Läänemere kaitse konventsioon. Seda seati juhtima alaline rahvusvaheline komisjon peakorteriga
HELCOM koordineerib rahvusvahelist koostööd merekeskkonna kaitseks vastavalt kaitsekonventsioonis ettenähtud punktidele. Selle eesmärgiks on ennetada erinevate reostusallikate sattumist merre, tehes koostööd [[Taani]], [[Rootsi]], [[Soome]], [[Saksamaa]], [[Eesti]], [[Läti]], [[Leedu]], [[Poola]], [[Venemaa]] ja [[Euroopa Liit|Euroopa Liiduga]].
HELCOM-i tulevikunägemuseks on tasakaalus töötav Läänemere keskkond mitmekülgsete bioloogiliste komponentidega, mille tulemuseks on hea ökoloogiline keskkond ning jätkusuutlik majanduslik ja sotsiaalne tegevus. Selle ühise eesmärgi ja visiooni nimel töötavad Läänemere-äärsed riigid, koondades oma jõud HELCOM-i.
|