Reostus Läänemeres: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
teemasse mittepuutuv välja
1. rida:
{{ToimetaAeg|kuu=detsember|aasta=2016}}
[[Pilt:Deepwater Horizon Oil Spill - Gulf of Mexico.jpg|pisi|Naftalaik merel]]
[[Õlireostus|Naftareostus]] muutus [[Läänemeri|Läänemeres]] muutus tõsiseks probleemiks 1970. aastate alguses, kui hakati tähendama merre kogunenud [[saasteaine]]te silmnähtavat mõju merekeskkonnale. Näiteks hakati leidma juhtumeid, kus linnud tallasid pesades katki oma munad, sest reostunud toit oli munakoore hapraks muutnud, ning leiti, et osa [[Viigerhüljes|viigerhüljestest]] olid keskkonnamürkide organismi akumuleerumise tõttu poegimisvõimetud.<ref name="ELF">ELF (Eestimaa Looduse Fond) [http://www.elfond.ee/en/teemad/meri/operatsioon-qpaeaesterongasq/kas-tahame-elada-solgiaugu-aeaeres Kas tahame elada solgiaugu ääres?] kasutatud 13.11.2016.</ref>
 
Läänemere kaitse on olnud aktuaalne alates 20. sajandi algusest ning kasvanud majandustegevuse ja sellest põhjustatud surve tõttu merekeskkonnale pööratakse sellele järjest enam tähelepanu. Iga aastaga kasvab ka suurreostuse esinemise tõenäosus, kuna naftavedude kogumaht on aastate jooksul mitmekordistunud.<ref name=":0">Rist, D., (2015). [http://eprints.tktk.ee/971/1/L%C3%B5put%C3%B6%C3%B6_Rannikult%20naftareostuse%20likvideerimise%20olulisus%20Muraste%20juhtumi%20n%C3%A4itel.pdf Rannikult naftareostuse likvideerimise olulisus Muratse juhtumi näitel]. 5–15. </ref> Hetkel veetakse Läänemere kaudu umbes 160 miljonit tonni naftat aastas.<ref name=":0" />
 
Võrreldes Läänemerd mõne teise merega, on naftakatastroofi tagajärjed sellel looduse seisukohalt palju raskemad. Seda põhjustab Läänemere madal soolsus, akvatooriumi väike mahutavus, põhjapoolne asend ning vähene veevahetumine. Kuna tegemist on väikese suletud merealaga, kiirendab see merre sattunud nafta kandumist rannikualadele. Põhjapoolne külmem kliima ning hapnikuvaene keskkond aeglustavad omakorda nafta [[Bioremediatsioon|bioremediatsiooni]]. Samuti raskendab naftakatastroofi likvideerimist talvine jääkate.<ref name=":3">Kaldma, A. (2007). Merereostustõrje käsiraamat. 5–11.</ref> Kuna [[Soome laht|Soome lahe]] puhul on tegemist eriti madala, [[Riimvesi|riimveelise]] ja liigendatud rannajoonega veekoguga, on see naftareostusele veel eriti tundlik.<ref name=":1">MERIKOTKA (Meriturvallisuuden ja -liikenteen tutkimuskeskus Kotka Maritime Research Centre) [http://www.merikotka.fi/oilrisk/OILRISK_est.php OILRISK - Applications of ecological knowledge in managing oil spill risk] kasutatud 06.11.2016. </ref> Hetkel veetakse Läänemere kaudu umbes 160 miljonit tonni naftat aastas.<ref name=":0" />
 
Eestis teostab [[Politsei- ja Piirivalveameti piirivalveosakond|piirivalve]] [[seire|mereseiret]] lennuvaatlustega tuvastamaks võimaliku reostust. Lisaks kasutatakse kaasaegset radarsüsteemi, mis võimaldab jälgida mereliiklust ja seal toimuvat. Radarite abil pole küll hetkel võimalik tuvastada reostust, kuid reostuse avastamisel on võimalik kontrollida, kes sellel perioodil sellest piirkonnast läbi on liikunud. Hetkel teostatakse järelvalvet kahel korral nädalas lennuseiret tehes.<ref name=":3" />
 
== Läänemere füüsiline iseloomustus ==
[[Läänemeri|Läänemere]] pindala on 373 000 km<sup>2</sup>², koos Taani väinade ja [[Kattegat|Kattegatiga]] 415 266 km<sup>2</sup>². Läänemere maht on 21 721 km<sup>3</sup>³, keskmine sügavus 52 m ning maksimaalne sügavus 459 m ([[Landsorti süvik]]). Vesi on selgepiiriliselt kihistunud, pinnakihid on madala soolsusega ning süvakihid suhteliselt suure soolsusega. Ülakiht jaotub suvel pindmiseks soojaks ja alumiseks külmaks veeks. Vee pinnakihi soolsus on Taani väinades 8–10‰ ja Läänemere avaosas 6–7‰ ning väheneb Soome ja Põhjalahe sopi suunas (väikseim 1–2‰).
 
== Nafta olemus ja omadused==
[[Pilt:Nafta destilleerimine.gif|pisi|left|Toornafta töötlemisel tekkivad naftasaadused]]
Nafta on üks olulisemaid maavarasid. Naftaks nimetatakse põhiliselt [[Süsinik|süsinikust]] ja [[Vesinik|vesinikust]] koosnevat maapõues leiduvat õlitaolist põlevat vedelikku, mis on tekkinud miljonite aastate jooksul meredes elutsenud ning savi- ja liivakihtide alla mattunud taimsete ja loomsete jäänuste lagunemisel hapniku juurdepääsuta. Värvuselt võib toornafta varieeruda peaaegu värvitust kuni mustani. Kaasajal toodetakse valdav osa vedelkütustest toornaftast.<ref name=":2">[http://www.eava.ee/opiobjektid/mto/aerokytus/11__naftast_ja_nafta_tarbimisest_maailmas.html Naftast ja nafta tarbimisest maailmas] kasutatud 06.11.2016.</ref>
 
[[Nafta|Toornafta]] peamiseks töötlemisvõtteks on [[destillatsioon]], mille saaduseks on umbes 15% [[Bensiin|bensiini]], 20% [[Petrooleum|petrooleumi]], samas koguses diiselkütust ja ligikaudu 50% [[Masuut|masuuti]], mida kasutatakse nii katelde kütmisel kui ka edasidestilleerimisel, mille tulemusena saadakse erinevaid määrdeõlisid. Toornaftast töötlemise käigus tekkinud naftasaadused on vedelgaasid, bensiinid, petrooleumid, diisliõlid, kerged [[kütteõlid]], rasked kütteõlid ja [[Bituumen|bituumeni<nowiki/>d]].<ref name=":1" />
 
{| class="wikitable sortable" style="float: right"
!Element
!Kogus
|-
|'''C'''
|82%–87%
|-
|'''H'''
|11%–14,5%
|-
|'''S'''
|0,01%–6,0% (harva kuni 8%)
|-
|'''O'''
|0,05%–0,35% (harva kuni 1,2%)
|-
|'''N'''
|0,0001%–1,80%
|}
Nafta koosneb põhiliselt süsinikust ja vesinikust. Väävlit, hapnikku ja lämmastikku ([[Heteroaatom|heteroaatomeid]]) on naftas kokku 1%–12%. Samas leidub naftas üle 50 elemendi: [[vanaadium]]it (10<sup>-5</sup>%–10<sup>-2</sup>%), [[nikkel|niklit]] (10<sup>-4</sup>%–10<sup>-3</sup>%), [[kloor]]i (jälgedest kuni 2 ∙10<sup>-2</sup>%) jt.<ref name=":2" />
 
Keemiliselt on nafta kahjulik, lagunedes keskkonnas eriti aeglaselt. Sattudes merre või rannikualadele, mõjutab see kogu sealset ökosüsteemi negatiivselt. Võrreldes Läänemerd mõne teise merega, on naftakatastroofi tagajärjed sellel looduse seisukohalt palju raskemad. Seda põhjustab Läänemere madal soolsus, akvatooriumi väike mahutavus, põhjapoolne asend ning vähene veevahetumine. Kuna tegemist on väikese suletud merealaga, kiirendab see merre sattunud nafta kandumist rannikualadele. Põhjapoolne külmem kliima ning hapnikuvaene keskkond aeglustavad omakorda nafta [[Bioremediatsioon|bioremediatsiooni]]. Samuti raskendab naftakatastroofi likvideerimist talvine jääkate.
 
Kuigi naftareostuse korral kõneldakse naftast, on siiski reostusallikaks naftast pärinevad erinevad saadused: vedelgaasid, bensiinid, petrooleumid, diisliõlid, kerged kütteõlid, rasked kütteõlid ja bituumenid.
 
Suurem osa naftasaadustest on veest kergemad, selles lahustumatud ning toatemperatuuril vedelas olekus. Toatemperatuuril tahkes olekus on vaid pigi ja bituumen. Vedela nafta puhul on tegemist voolava ainega, mis merre sattudes laiub õhukese kihina merepinnale. Veega kokku puutudes nafta olek muutub ning see õhustub. See tähendab, et nafta lendub, seguneb, muutub tilkadeks, laguneb ja vajub vee alla. [[Lenduvus|Lendumine]] on nafta üks peamisi omadusi.
 
Kergemad naftaliigid  nagu diisel, bensiin ja petrooleum võivad veest lenduda 75% ulatuses vaid mõne päevaga. Lenduvad ühendid on paraku naftasaaduste kõige mürgisemad ja süttivamad koostisosad. Seejärel moodustub mittelenduvatest järelejäänud koostisosadest tahke raske mass, mis võib muutuda veest raskemaks, vajudes vee alla ja põhjustada seal ulatuslikke probleeme põhjaelustikule.<ref name=":3">Kaldma, A. (2007). Merereostustõrje käsiraamat. 5–11.</ref>
 
== Nafta mõju mereelustikule ==
[[Pilt:Oiled diving duck.JPG|pisi|Õliga määrdunud part]]
Esmane silmaga nähtav naftareostuse tagajärg on mere pinnale tekkivad õlilaigud, mis rannikualadele triivides need reostab. See omakorda suurendab ohtu ja võimalust kõikidel vees ja rannajoonel elavatel organismidel naftaga määrdunuks saada. Taimedele sattudes takistab see taimede [[Metabolism|metabolismi]], mis võib hävitada taimestiku ning ahendada taimedest toituvate organismide elukeskkonda.
 
Merelindudele võib naftaga määrdumine saada saatuslikuks. Juba väike kogus naftat lindude sulestikul võib vähendada nende soojapidavust ning põhjustada surnuks külmumist. Lisaks vähendab naftaga määrdunud sulestik lindude ujumis-, sukeldumis- ja lennuvõimet. Sulestikku puhastades neelavad linnud naftat, mis neid mürgitab.
 
Kuid palju hullemaid tagajärgi põhjustab reostuse pikaajaline toime. Naftasaaduste kahjulikud koostisosad põhjustavad taimedele ja loomadele mürgitusi, erinevaid haigusi, kahjustusi rakutasemel, arenguhäireid ja sellega kaasnevaid probleeme. Nafta kuulub [[Kantserogeenid|kantserogeensete]] ainete hulka, soodustades kasvajate teket. Seega ei pruugi reostuse kahjulik toime avalduda kohe, vaid alles järgmistel põlvkondadel erinevate patoloogiate näol.
 
Naftast pärinevad kahjulikud ühendid satuvad organismidesse otsesel kokkupuutel või toidu ja ainevahetuse kaudu. Kuna tegemist on lahustumatute ühenditega, akumuleeruvad need elusolenditesse ning toiduahela kaudu kumuleeruvad kahjulikud ühendid, mis lõpuks jõuavad meresaaduste kaudu inimese toidulauani.<ref name=":3" />
 
== Vees toimuvad lagunemisprotsessid ==
Esmased vees toimuvad protsessid on  levimine, aurustumine, hajumine, [[Emulsioon|emulsiooni]] moodustumine ja lahustumine. Edasi hakkab nafta [[Oksüdatsioon|oksüdeeruma]], settima ja biolagunema. Tähtsaim protsess on aurustumine, mille tulemusena väheneb oluliselt merekeskkonda jääv õlikogus. Lendumise tulemusena jäävad alles raskemad ja tahkemad ained, mis muutuvad veest raskemaks ning võivad vajuda merevee sügavamatesse kihtidesse. Õlikihi vette sattudes võib see edasi kanduda kas laiguna veepinnal, vees hõljudes või [[Hoovus|hoovustega]] veekogu põhjas. Reostuse levimise suunda on keeruline ennustada, kuid tänapäeval kasutatakse spetsiaalseid arvutusmudeleid selle ennustamiseks.<ref name=":1" />
 
== Naftareostuse tuvastamine ==
Merre sattunud või rannikule triivinud nafta olek on vahelduv ja sõltuv vette sattunud nafta kogusest, kvaliteedist, selle vanusest ja muundumise astmest. Kõige lihtsam viis avastada naftareostusi on vaatlus. Värske lekke korral võib lisaks nähtavale õlikihile veepinnal tunda ka lõhna.
 
Eestis teostab [[Politsei- ja Piirivalveameti piirivalveosakond|piirivalve]] [[seire|mereseiret]] lennuvaatlustega. Lisaks kasutatakse kaasaegset radarsüsteemi, mis võimaldab jälgida mereliiklust ja seal toimuvat. Radarite abil pole küll hetkel võimalik tuvastada reostust, kuid reostuse avastamisel on võimalik kontrollida, kes sellel perioodil sellest piirkonnast läbi on liikunud. Hetkel teostatakse järelvalvet kahel korral nädalas lennuseiret tehes.<ref name=":3" />
 
== Nafta liikumine vees ==
Kuigi massiivsed naftalaigud võivad meres paista ühtse tervikuna, pole see tegelikult nii. Tuultel ja hoovustel on tugev mõju, lõhkudes laigu kuju, kandes seda edasi pikkade kitsaste viirgudena. Veega segunenud nafta võib edasi kanduda emulsioonina. Emulsioon meenutab šokolaadipudingut, olemuselt pruunikas-oranž vaht. Vaht on struktuurilt üsna tugev ja tahke. Õhustunud raske nafta on värvuselt täiesti must, meenutab tõrva ja määrib tugevalt. Kaalult on see veega enam-vähem sama ning seetõttu võib vajuda vee alla. Põhja vajudes võib see aga hoovustega edasi liikuda ning rannikule sattuda alles kuude või aastate möödudes.<ref name=":3" />
 
== [[HELCOM]] ==
Mõistes Läänemere majanduslikku, kultuurilist ja ühiskondlikku väärtust ja vajadust kõigile Läänemere äärsetele riikidele, sõlmiti 1974. aastal riikidevaheline Läänemere kaitse konventsioon. Seda seati juhtima alaline rahvusvaheline komisjon peakorteriga Helsingis[[Helsingi]]s, rohkem tuntud Helsingi komisjoni ehk [[HELCOM]] leppena. HELCOM-i töö jaguneb viide valdkonda: laevandus, mereohutus, maismaalt pärinev reostus, eluslooduse kaitse ja [[keskkonnaseire]].<ref name="ELF" />
 
HELCOM koordineerib rahvusvahelist koostööd merekeskkonna kaitseks vastavalt kaitsekonventsioonis ettenähtud punktidele. Selle eesmärgiks on ennetada erinevate reostusallikate sattumist merre, tehes koostööd [[Taani]], [[Rootsi]], [[Soome]], [[Saksamaa]], [[Eesti]], [[Läti]], [[Leedu]], [[Poola]], [[Venemaa]] ja [[Euroopa Liit|Euroopa Liiduga]].
 
HELCOM-i tulevikunägemuseks on tasakaalus töötav Läänemere keskkond mitmekülgsete bioloogiliste komponentidega, mille tulemuseks on hea ökoloogiline keskkond ning jätkusuutlik majanduslik ja sotsiaalne tegevus. Selle ühise eesmärgi ja visiooni nimel töötavad Läänemere-äärsed riigid, koondades oma jõud HELCOM-i.