Erinevus lehekülje "Austria Mariana" redaktsioonide vahel

P
resümee puudub
P
Teel Madridi toodi printsessile kingituseks siidsukad, kuid [[majordoomus]] viskas need kohe välja, öeldes: "Hispaania kuningannal ei ole jalgu." Maria Anna, kes avastas, et tema jalad on [[etikett|etiketile]] ohvriks toodud, langes [[minestus]]se.
 
Felipel ja Marianal oli kaks last, kes elasid täiseani: [[Austria Margarita|Margarita Teresa]] (sündis [[1651]]), noor [[infanta]] [[Diego Velázquez]]i maalil "''[[Las Meninas]]''", kes hiljem abiellus oma onu, [[Saksa-Rooma keiser|Saksa-Rooma keisri]] [[Leopold I (Saksa-Rooma keiser)|Leopold I]]-iga, ja Carlos (sündis [[1660]]), kellest sai viimane [[Habsburgid]]e soost [[Hispaania kuningas]] [[Carlos II]]. Pärast Felipe surma [[1665]] päris ta kolmeaastaenakolmeaastasena trooni. Carlos, kes enamasti ei suutnud kõndida ega rääkida, vajas regenti rohkem kui enamik teisi lapskuningaid. Teda kanti kätel kuni 10-aastaseks saamiseni.
Mariana oli [[1675]]. aastani [[regent]] ning valitses Hispaaniat väikesevaheajaga kuni oma surmani 1696. Ta pani valitsust juhtima [[Juan Everardo Nithard]]. Mariana aitas kaasa [[Devolutsioonisõda|Devolutsioonisõjale]] ([[1667]]–[[1668]]) [[Louis XIV]] ning [[Aacheni rahu (1668)|Aacheni rahu]] sõlmimisele 1668. Aastal [[1673]] sai kuninganna [[favoriit|favoriidiks]] [[Fernando de Valenzuela]]. Aastal [[1675]] sai Carlos II täisealiseks, kuid hoolimata formaalse regendiaja lõpust avaldas ta oma nõrgale pojale endiselt väga suurt mõju. Vahepeal õnnestus eelmise kuninga sohipojal [[Austria Juan José]]l [[1677]] toimepandud [[paleepööre|paleepöördega]] võimule tulla ning Mariana Madridist [[Toledo]]sse pagendada, sest õukond ei olnud rahul sellega, et too toetas oma [[favoriit]]i Fernando de Valenzuelat. Kui Juan [[1679]] suri, naasis Mariana Madridi ja valitses edasi, kuigi ta polnud formaalselt regent.
58 359

muudatust