Austria: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
68. rida:
 
=== 20. sajand===
1908. aastal okupeeris Austria Türgile kuuluva Bosnia ja Hertsegoviina. Rahvuslikud ja poliitilised pinged Balkanil viisid troonipärija [[Franz Ferdinand|Franz Ferdinandi]] atendaadini [[Sarajevo|Sarajevos]] 1914, mida juhtivad Austria poliitikud kasutasid ära [[Serbia|Serbiale]] sõja kuulutamiseks. See viis omakorda [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] puhkemiseni. Aastatel 1914-1918 hukkus enam kui miljon Austria-Ungari sõdurit ning sõja tulemusena lakkas impeerium olemast<ref>Beller (2006), 179-193</ref>. Oktoobris 1918 moodustasid keiserliku Austria ''Reichsrat'''i austerlastest liikmed Saksa-Austria Ajutise Rahvuskogu (Provisorische Nationalversammlung für Deutschösterreich), mis moodustas valitsuse (Staatsrat). Uus valitsus keeldus osalemast Itaaliaga peetavatel kõnelustel vaherahu sõlmimiseks, jättes seeläbi vastutuse sõja lõpetamise eest ainuüksi keiser [[Karl I|Karl I-le]] ja tema administratsioonile. 11. novembril 1918 (samal päeval, mil lõppes sõda liitlaste ja Saksamaa vahel) avaldas keiser uue ja vana valitsuse nõuandel proklamatsiooni, millega tunnistas rahva õigust valitsemivormivalitsemisvormi valikul ning loobus riigiasjades osalemast. Hoolikalt sõnastatud dokumendis ei maininud keiser troonist loobumist<ref>Wheatcroft (1996), 291</ref>. Järgmisel päeval kuulutati välja [[Saksa-Austria]] riik (Staat Deutschösterreich), mille eesmärgina nähti ühinemist Saksamaaga<ref>Beller (2006), 190-191</ref>
Sõjajärgne olukord Kesk-Euroopas fikseeriti Saint-Germaini rahulepinguga 1919. aastal (Austria jaoks) ja Trianoni lepinguga 1920. aastal (Ungari jaoks).
Rohkem kui 3 miljonit saksa keelt rääkivat endist Austria alamat leidsid ennast elavat vähemustena uutes rahvusriikides (Tšehhoslovakkias, Jugoslaavia, Ungari, Itaalia) väljaspool Austria vabariiki. [[Böömimaa]] (Sudeedimaa) ja suur osa [[Tirool|Tiroolist]] läksid rahulepinguga vastavalt Tšehhoslovakkiale ja Itaaliale. Rahulepinguga keeldusid liitlased Saksa-Austria ühendamisest Saksamaaga, kartes viimase liigset tugevnemist. Liitlaste nõudmisel muudeti ka riigi nimi 1919. aasta lõpul Austria vabariigiks (Republik Österreich). Suures osas jäi püsima Austria impeeriumiaegne piir Serbia, Horvaatia ja Sloveeniaga (mis hiljem moodustasid Jugoslaavia)<ref>Beller (2006), 198-200</ref>.