Nikolai Bassov: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Uus lehekülg: 'pisi|1964 '''Nikolai Gennadijevitš Bassov''' (vene keeles Никола́й Генна́диевич Ба́сов; 14. detsember 1922 Usman (praegu...' |
Resümee puudub |
||
1. rida:
[[Pilt:Basov.jpg|pisi|Nikolai Bassov (1964)]]
'''Nikolai Gennadijevitš Bassov''' (vene keeles Никола́й Генна́диевич Ба́сов; [[14. detsember]] [[1922]] [[Usman]] (praegu [[Lipetski oblast]]is) – [[1. juuli]] [[2001]] [[Moskva]]) oli [[venelased|vene]] [[füüsik]]. [[1964]]. aastal anti talle, [[Aleksandr Prohhorov]]ile ja [[Charles Hard Townes]]ile [[Nobeli füüsikaauhind]] töö eest [[kvantelektroonika]] vallas.
Bassov sündis 1922. aastal [[Voronež]]i lähedal Usmanis praeguse [[Lipetski oblast]]i alal. Tema isa Gennadi Fedorovitš Basov oli [[Voroneži ülikool]]i professor, kes uuris metsavööndi mõju põhjaveele ja maapinna kuivamisele.<ref>[http://www.nobelprize.org/nobel_prizes/physics/laureates/1964/basov-bio.html "Nicolay G. Basov - Biographical"]. nobelprize.org</ref>
Pärast [[1941]]. aastal keskkooli lõpetamist Voronežis suundus ta ajateenistusse Kuibõševi (nüüdne [[Samara]]) Sõjalis-Meditsiinilise Akadeemiasse. Kahe aasta pärast sai ta kutselt sõjaväearsti assistendiks. [[Teine maailmasõda|Teises maailmasõjas]] saadeti ta teenima [[1. Ukraina rinne|1. Ukraina rindele]].
Pärast sõda kolis ta [[1945]]. aastal [[Moskva]]sse ja asus füüsikat õppima [[Moskva füüsika-tehnika instituut|Moskva füüsika-tehnika instituudis]]. Alates [[1950]]. aastast õppis ta [[Lebedevi Füüsikainstituut|Lebedevi Füüsikainstituudis]], kus ta koostas [[Mihail Leontoitš]]i ja [[Aleksandr Prohhorov]]i juhendamisel väitekirja. Samas instituudis juhtis kvantraadiofüüsika osakonda. Moskva füüsika-tehnika instituudis oli ta samal ajal tahkisefüüsika osakonna professor. Füüsika-tehnika instituudis sai ta [[1953]]. aastal [[Teaduste kandidaat|teaduste kandidaadi]] (''kandidat nauk'') kraadi ja Lebedevi Füüsikainstituudis [[1956]]. aastal [[teaduste doktor]]i (''doktor nauk'') kraadi. Lebedevi Füüsikainstituudis kaitstud doktoriväitekiri oli maseri teoreetiliseks ja eksperimentaalseks aluseks.<ref>[http://www.britannica.com/biography/Nikolay-Basov "Nikolay Gennadiyevich Basov"]. ''Encyclopædia Britannica''</ref>
[[1954]]. aastal avaldas Bassov koos Aleksandr Prohhoroviga uurimuse, milles nad tõestasid [[Koherentsed lained|koherentse]] [[mikrolainekiirgus]]e generaatori võimalikkust. Vastava seadme, mida hakati nimetama [[maser]]iks, konstrueeris samal aastal USA-s neist sõltumatult [[Charles Hard Townes]]i töörühm. 1955. aastal esitas ta koos Prohhoroviga kolmenivoolise [[laser]]i tööpõhimõtte, mille põhjal loodi pidevalt töötav laser, ning [[1959]]. aastal pooljuhtlaseri tööpõhimõtte. Bassov on andud olulise panuse lisaks [[optoelektroonika]]sse.
Bassov oli aastatel [[1973]]–[[1988]] Lebedevi Füüsikainstituudi juhataja. [[1966]]. aastal sai ta [[NSVL Teaduste Akadeemia]] liikmeks.
== Viited ==
{{viited}}
{{NobelFüüsika}}
| |||
