20. eesti diviis: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Smörre (arutelu | kaastöö)
125. rida:
 
===August 1944===
Alates 16. augustist saadeti Tartu alla Eesti diviisist kõik üksused, mis võimalik. Esimesena lahkus 46. rügement, millest moodustati Kampfgruppe Rebane. Selle üksuse staabiks toodi senise 46. rügemendi staap ja lahingüksuseks 47. rügemendi 2. pataljon Waffen-Haupsturmführer Sepa juhtimisel. Hiljem saigi sellest üksusest 46. rügement. Järgmisena lahkus 47. rügement, millest moodustati Kampfgruppe Vent. Selle üksuse staabiks jäi rügemendi staap ning võitlusüksusteks toodi 46. rügemendi 1. ja 2. pataljon, mis lahkusid Konju juurest 45. rügemendi võitlusgrupist. Nende pataljonide ülemaiks määrati 47. rügemendist Waffen-Sturmbannführer [[Friedrich Kurg|F. Kurg]] ja Waffen-Haupsturmführer H. Rannik. Võitlusgrupi koosseisu määrati kolme päeva pärast veel 45. rügemendi 1. pataljon Waffen-Haupsturmführer P. Maitla juhtimisel. Äraantud üksuste asemele sai 45. rügement Sillamäelt vabaks oma 2. pataljoni ning rügemendi käsutusse tulid pataljon Narva ja Kurtnas formeeritav Sihveri pataljon.
 
16. augustil 1944 võttis Tartu rindelõigu üle SS-Brigadefüher J. Wagner, kellele allutati kolm III SS-soomuskorpuse võitlusgruppi: 5. SS-Sturmbrigade “Wallonien” 300-meheline võitlusgrupp SS-Obersturmbannfüher L. Degrelle juhtimisel saadeti Vana-Kuustesse; Kampfgruppe “Vent” (major Kure, kapten Maitla ja kapten Ranniku pataljonidega) vastavalt Elva, Kambjasse ja Pangodi ning Kampfgruppe “Rebane” (kapten Sepa pataljoniga) Ahja jõe joonele.