Mõõgavendade ordu: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
PResümee puudub |
||
80. rida:
Taani kuninga vasallide ja sakslaste vahelise järgmise konflikti ärahoidmiseks moodustas paavsti Eestimaale saadetud [[legaat]] [[Modena Wilhelm]] Viru- ja Järvamaast talle alluva haldusüksuse. Modena Wilhelm lahkus ise Eestimaalt 1226. aastal Rooma, jättes enda asemikuks asevalitseja [[Magister Johannes]]e.
1227. aastal sai [[Valdemar II]] sõjas Põhja-Saksamaa vürstiriikidega [[Bornhövedi lahing (1227)|Bornhövedi lahing]]us lüüa ja kohe alustasid pealetungi Taani kuninga aladele ka Mõõgavendade ordu väed, vallutades lõplikult kogu Põhja-Eesti, vallutades ka [[Tallinna linnus]]e seal asunud Taani kuninga vasallidelt ning muutes linnuse oma tugipunktiks.
[[1230]]. aastal saabus Eestisse paavsti [[Gregorius IX]] viitse-legaat [[Balduin Alnast|Alna Balduin]], kes saavutas paavstile allunud Põhja-Eesti maade ([[Virumaa]] ja [[Järvamaa]]) tagastamise, kuid pärast lahkumist hõivasid sakslased maakonnad uuesti ning [[1232]]. aastal, kui [[Balduin Alnast]] saabus Eestisse juba kui Paavsti [[legaat]], saavutas ta uute läbirääkimiste tulemusena maakondade ja kolmandiku [[Tallinna kindlus]]e paavsti võimu alla andmise. Seejärel määras paavst Balduini Põhja-Eesti, [[Zemgale piiskop|Zemgale]] ja [[Kuramaa]] [[Kuramaa piiskop|piiskop]]iks. Paavstile allusid veel ka [[Tartu piiskopkond]], [[Saare-Lääne piiskopkond]] ja [[Riia piiskopkond]].
| |||