Kool: erinevus redaktsioonide vahel

Eesti okupeerimisest 1940. aastal ja edasi sõjajärgsel perioodil kehtis Eestis Nõukogude Liidu koolikord. Alates 1918. aastast kehtestati NL koosõpe, koolid olid kirikust lahutatud, st ilmalikud, üldhariduslikud, polütehnilised, tasuta, õpilased võisid olla osalisel riiklikul ülalpidamisel, saada riiklikku stipendiumi (õppetoetust, eriti tehnikumides, ülikoolides). 1962. aastal kehtestati NL, sh ka Eestis (ENSVs) üldine 8-kl ja 1976. a – üldine kohustuslik keskharidus (10 klassi venekeelses, 11 klassi eesti koolis). Erinevalt muust NL-st töötasid Eestis nn süvaõppega ehk kallakuga koolid (füüsika-matemaatika-, kunsti-, võõrkeelekallak), mitmetes ainetes kasutati eesti autorite, mitte üleliidulisi õpikuid. 1987. a  algas rahvuskooli taasloomisele suunatud kooli- ja õppekavareform, eestikeelsed koolid läksid samm-sammult üle 12-aastasele õppele. 1995. aastast on Eestis üldhariduskool 12-klassiline (9-klassiline põhikool ja 3-klassiline keskkool ehk gümnaasium), 2011. a-st algas põhikooli- ja gümnaasiumiastme eraldamine institutsionaalselt erinevateks koolideks.<ref>Sirk, V. (2005). Koolitatud koolmeister ja tärkav Eesti intelligents. Forseliuse Sõnumid, 12, 17 – 22</ref><ref>[[:Pilt://localhost/javascript/ doPostBack('ctl00$ContentPlaceHolder1$PortaalIsikuPublikatsioonid1$GridView1$ctl08$LinkButton1','')|Nagel, V. (2006). Hariduspoliitika ja üldhariduskorraldus Eestis aastatel 1940–1991. Tallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastus]].</ref><ref>Laul, E. (Koost) (1979). Hariduse ja kooli ajaloost Eestis. Tallinn, 1979.</ref><ref>Iveta Ķestere, Ene-Silvia Sarv, Vaineta Juškiene, Janina Bukantiene, Antanas Lukoševičius (2013). '''Schools of general education'''. Dr. Iveta Ķestere, Dr. Aida Kruze, University of Latvia (Toim.). History of Pedagogy and Educational Sciences in the Baltic Countries from 1940 to 1990: an Overview. Riga, Latvia: SIA Izdevniecība (Publishing house) RaKa, 42 – 68.</ref>

Olenevalt sellest, kes on kooli organiseerija ja rahastaja '''jaotuvad koolid''' enamasti riiklikeks, munitsipaal (kohaliku omavalitsuse) ja erakoolideks, mida finantseerivad ja korraldavad eraisikud, religioossed või ühiskondlikud organisatsioonid. Edastatavate teadmiste ja oskuste seisukohalt on koolid üldhariduslikud ja kutsekoolid; haridustasemelt – alg-, põhi-, kesk- ja kõrgkoolid; suhetes religiooniga – ilmalikud ja konfessionaalsed (kiriku-, religioossed) koolid; õppijate soolisest koosseisust lähtuvalt – poiste-, tüdrukute- ja segakoolid; kooli õppe-kasvatussüsteemi (pedagoogilise süsteemi) erinevustelt – autorikoolid (nt Venemaal), kultuuride dialoogi koolid, [[Waldorfi pedagoogika|waldorf- ehk Steiner-koolid]], [[Montessori pedagoogika|Montessori-koolid]], Sudbery Valley<ref name=":2"><nowiki>http://www.sudval.org/</nowiki>) </ref> tüüpi koolid, arendava õppe koolid, jne. Sageli jaotatakse koolid tava- ehk traditsioonilisteks ehk peavoolukoolideks ja nn alternatiivkoolideks, mis võivad omada riiklikust erinevat kasvatusfilosoofiat ja inimpilti, sageli ka õppekava. Paljud alternatiivkoolid kuuluvad demokraatlike [[:en:List_of_democratic_schools|vabakoolide]] kategooriasse. Erivajadustega õpilased kas integreeritakse üldhariduskoolidesse või õpivad erikoolides. Koolide tüpoloogiaid on loodud, lisaks eelnevatele, ka õppiva organisatsiooni, koolikultuuri jm aspekte silmas pidades (Eestis nt Ruus jt<ref>Ruus, V.-R., Veisson, M., Leino, M., Ots, L., Pallas, L., Sarv, E.-S., Veisson, A. (2007). Õpilaste edukus, toimetulek ja heaolu koolis. Rmt. ''Eesti kool 21. sajandi algul: kool kui arengukeskkond ja õpilaste toimetulek.'' Koostanud M. Veisson, V.-R. Ruus, toimetanud T. Kuurme. Tallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastus, 17–58. </ref>, Sarv<ref>Sarv, E-S. (2008). Õpetaja ja kool õpilase arengu toetajana: õpetaja enesest ja koolist. Tallinn, TLÜ kirjastus.</ref>). Keskseks küsimuseks kus vastanduvad erinevad paradigmaatilised lähenemised koolile on õpilase koolitaju, rahulolu ja areng koolis<ref>[[:Pilt://localhost/javascript/ doPostBack('ctl00$ContentPlaceHolder1$PortaalIsikuPublikatsioonid1$GridView1$ctl03$LinkButton1','')|Sarv, E-S, Ruus, V-R. (2010). Mida ootavad õpilased õpetajalt ja koolilt ning kuidas nad hindavad oma ootuste täitumist? Ruus, V-R, Sarv, E-S (koostajad). Õpetaja esmaharidus. Olukord ja probleemid 21. sajandi alguses.hinnang õpetajale. Tallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastu]]<nowiki/>sKirjastus, 36–47</ref>.

'''Autorikooli''' mõiste oli kasutusel 80ndate1980ndate lõpust eelkõige Venemaal. Autorikoolid seadustati 1992. a.aasta Venemaa haridusseadusega. Autorikool (''avtorskaja škola, авторская школа'') oli eksperimentaalne õppeasutus, mille tegevus oli projekteeritud ja toimus autori või autorite kollektiivi poolt välja töötatud pedagoogilis-psühholoogiliste ja/või organisatsiooni- ja juhtimiskontseptsioonide alusel. Nende tekkimine ja areng oli seotud haridusasutuste autonoomsuse ja hariduse detsentraliseerimise ning mitmekesistamise printsiibiga Venemaal 1980ndate [[perestroika]] käigus. Autorikoolide kontseptsioonid ja tegelik töö põhines sageli traditsioonilistele koolile vastandumisel ja nende tegevuse kriitikal, uute meetodite eeliste tõestamisel. Autorikoolide loojaks oli nii teadlasi kui praktikuid. Enamasti on autorikoolid tuntud looja, kontseptsiooni autori nime järgi (nt V. A. Karakovski kool, E. A Jamburgi kool jt) või kontseptsiooni filosoofilis-pedagoogilise nimetuse/idee järgi – kultuuride dialoogi kool (V. S. Bibler,[https://ru.wikipedia.org/wiki/Библер,_Владимир_Соломонович] S. J. Kurganov), arendava õppe kool (V. V. Davõdov), ennastmääratlev kool (A. N. Tubelski) jmt.<ref name=":0" />

Autorikooliks selle ülaltoodud mõistes oli ka nt Tagore kool ja Mahatma Gandhi kool 19–2019.–20. sajandi vahetusel Indias, seda on ka Sudbery Valley<ref name=":2" /> kool USAs, Summerhill[[Summerhilli kool<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Summerhill_School</ref>]] Ühendkuningriigis jpt.