Analüütiline filosoofia: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
1. rida:
{{allikad}}
'''Analüütiline filosoofia''' on [[20. sajand]]i alguses [[George Edward Moore]]'i ja [[Bertrand Russell]]i poolt [[Cambridge]]'is vastukaaluks [[Briti idealism]]ile algatatud [[filosoofia]]suund, mis on praegu domineeriv ingliskeelsetes maades ([[angloameerika filosoofia]]s) ja [[Põhjamaad]]es ning mida vastandatakse [[kontinentaalfilosoofia]]le, millest ta erineb [[selgus]]e, [[rangus]]e ja osalt ka [[usutavus]]e taotluse poolest. [[Eero Loone]] sõnul ei ole analüütiline filosoofia mitte konkreetne õpetus, vaid "mõtlemisviisi koolkond, millesse mahuvad kaitstavate väidete sisus vastakad süsteemid ja tulemused".<ref>Eero Loone, Tanel Mätlik, Valdar Parve "Konflikt, konsensus, moraal: uurimusi pluralistliku diskursuse filosoofiast". Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus, 2000, lk 2</ref>
 
Analüütilise filosoofia kujunemisel on olnud tähtis koht ka [[Gottlob Frege]]l ja [[Ludwig Wittgenstein]]il.
 
Analüütilisele filosoofiale on algselt iseloomulik olnud suure tähelepanu pööramine [[keel (keeleteadus)|keel]]etarvituse analüüsile, sageli ka [[loomulik keel|loomuliku keel]]e ning täpsete ja rangete [[formaliseeritud keel]]te seose fikseerimine (mõlemat nimetatakse [[analüüs (analüütiline filosoofia)|analüüs]]iks ehk [[keeleanalüüs]]iks). Nüüdseks ei ole keeleanalüüsil analüütilise filosoofia kõigis harudes enam keskne koht.
 
Eesti filosoofi [[Eero Loone]] määratluse kohaselt on analüütiline filosoofia mitte niivõrd konkreetne õpetus, vaid pigem "mõtlemisviisi koolkond, millesse mahuvad kaitstavate väidete sisus
vastakad süsteemid ja tulemused".<ref>Eero Loone, Tanel Mätlik, Valdar Parve "Konflikt, konsensus, moraal: uurimusi pluralistliku diskursuse filosoofiast". Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus, 2000, lk 2</ref>
 
=="Analüütilise filosoofia" kolm tähendust==