Analüütiline filosoofia: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
4. rida:
Analüütilisele filosoofiale on algselt iseloomulik olnud suure tähelepanu pööramine [[keel (keeleteadus)|keel]]etarvituse analüüsile, sageli ka [[loomulik keel|loomuliku keel]]e ning täpsete ja rangete [[formaliseeritud keel]]te seose fikseerimine (mõlemat nimetatakse [[analüüs (analüütiline filosoofia)|analüüs]]iks ehk [[keeleanalüüs]]iks). Nüüdseks ei ole keeleanalüüsil analüütilise filosoofia kõigis harudes enam keskne koht.
Eesti filosoofi [[Eero Loone]] määratluse kohaselt on analüütiline filosoofia mitte niivõrd konkreetne õpetus, vaid pigem "mõtlemisviisi koolkond, millesse mahuvad kaitstavate väidete sisus
vastakad süsteemid ja tulemused".<ref>Eero Loone, Tanel Mätlik, Valdar Parve "Konflikt, konsensus, moraal: uurimusi pluralistliku diskursuse filosoofiast". Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus, 2000, lk 2</ref>
=="Analüütilise filosoofia" kolm tähendust==
| |||