Tõlkeuniversaalid: erinevus redaktsioonide vahel

Tõlkeuniversaale on uurinud lisaks eelmainitutele ka Andrew Chesterman, Jean-Paul Vinay & Jean Darbelnet, Even Zohar, Shoshana Blum-Kulka, Tiina Puurtinen jpt.

 

 

Toury on kirjutanud ka tõlkeuniversaalidest tõlkekäitumises. Segmenteerimine on tõlkimisel ja interpreteerimisel vältimatu ning see on sedasorti segmenteerimine milles mittekeelelises keskkonnas vaste puudub. See kujutab endast keelsüsteemi õigete featuuride allasurumist ja aktiveerimast üheaegselt, õigel ajal ja üksteisega õiges proportsioonis, enne kui tõlkija saab alustada teadliku tõlkeprotsessiga. Seda defineeritakse kui "tõlkeühiku segmenteerimist".<ref>Toury, Gideon. "The Nature and Role of Norms in Translation", John Benjamin, ''Descriptive Translation Studies and Beyond,'' lk 53-69, 1995.</ref>

 

 

Eesti keeles on lisaks [[Klaarika Kaldjärv]]<nowiki/>e eelmainitud tööle tõlkeuniversaale uurinud ka [[Marju Taukar]][8], kuid lõplikult veenvaid tõendeid tõlkeuniversaalide olemasolu kohta ei leidnud ka tema uurimus<ref>Taukar, Marju. "Algupäraste ja tõlgitud eestikeelsete tekstide eristatavusest ning neile omistatud omadustest" Eesti Rakenduslingvistika Ühingu aastaraamat, 8, lk 245-256.</ref>.