Kasutaja:MawaNaz/Vanakreeka kunst: erinevus redaktsioonide vahel

Vanakreeka kunst onsai tekinudalguse umbes 600 e.m.a ning kestis kuni Rooma Impeeriumi tekenitekkeni. Paistis silma oma realistlikkusega ja kõrge arenguga. Domineerisid ilmaliku hooned. Õitsenguajaks peetakse klassikalist ajajärku (480 - 232 eKr). Kahjuks,Vanakreeka tänapäevanikunstis eipole oletänapäevaks säilinumidagi Vanakreekasäilinud, kunstisjäänud midagi,on ainult roomlaste pronksist koopiad.

Vanakreeka kunsti jaotatakse kolmeks perioodiks: arhailine-, klassikaline- ja hellenistlik ajajärk.

Pärast KreeteKreeta- Mükeene kultuuri kokku varisemistkokkuvarisemist ligikaudu 10. saj. eKr hakati valmistama väikesi dekoorasju, mida kaunistati lihtsate joontega. Seda ajajärku nimetatakse [[Eelgeomeetriline stiil|eelgeomeetriliseks stiilliks]].  

[[Geomeetriline stiil]] arenes Vanakreekas u. 8.- 7. sajandil eKr. Sel perioodil kasutati kunstis laialdaselt jooni ja kolmnurki. Inimeste kujud olid väikesed ning sageli ei erinenudki loomakujudest. Suurtel vaasidel kujutati erinevaid geomeetrilisi mustreid. KeraamikakeskuseksKeraamikakeskus oli Ateena. Sageli jaotatakse Geomeetriline stiil veel omakorda kolmeks: varaseks geomeetriliseks stiiliks( (loodi ainult geomeetrilisi kujundeid), keskmiseks geomeetriliseks perioodiks (ilmusid loomaskulptuurid), hiliseks geomeetriliseks perioodiks (ilmus esimene inimskulptuur).

7. saj. lõpp eKr - 6 saj,. algus eKr toimubtoimus Kreeka kunstis suur samm edasiareng. Vanakreeka kunstis võeti omaks Egiptuse ja idamaade motiive. IminesekehaInimese kujutaksekeha nüüdkujutati sagedamini ning realistlikumalt. Mehi kujutati alasti ja naisi riides, mõlemal oli naeratus näol. Skulptuuril tihtiSkulptuuridel puudusid tihti detailid ja inimlik poos, kuid inimese proportsioonid olid õiged.[[Pilt:ACMA 679 Kore 2.JPG|pisi|276x276px|6.- 7. saj. eKr naiseskulptruur, [[Peplos Kore]], c. 530 BC, Athens, [[Acropolis Museum]]]]

Vanimad templid olid savist ja puidust, seetõttu ei säiligisäilinudki ükski tänapäevani. Monumentaalseid kivist templeid hakkasid kreeklased ehitama 7. saj. eKr. Templid ehitati kõrgmela kaljukünkale ning sellest pidi saama kindla jumala kodu. Ehitusmaterjaliks oli marmor. Kiviplokke seoti omavahel kokku metallklambritega. Templi issesisse ehitati akendeta ruum, kuhu pandi jumala kuju. Selles ruumis võis käia ainult preester. Templi mõõdud põhinesid inimese keha mõõtudel. Sambad ümbritsesid templit neljast küljest. Katuse serva all oli friis ning katuse viilu alla jäi frontoon, mida kaunistati skilptuurideskulptuuride ja reljeefidega. Arhailise ajajärgu skulptuurid ja templid polnud valged, vaid olid kaetud värviga.

6. saj. eKr tekisidtekkisid muutused [[Vanakreeka keraamika|Vanakreeka keraamikas]]. VaasidelVaasidele hakati joonistama stseene elust. Samaaegselt arenes mustafiguurii stiil. Vaas kaeti musta värviga ning siis kraabiti see maha, jättes alles mustad detailid. Sajandi lõpuks tekis punasefiguuriline stiil. Figuuride ümber olev taust värviti mustaks. Stseenide valik muutus rikkamaks. <ref>Дмитриева, Н.А., &Акимова, Л. И.(1988). Античное искусство. Москва: Детская литература, lk 9-46</ref>

Kõige silmapaistvamakssilmapaistvam ehitiseksehitis oli Ateena Akropolis peatempel [[Parthenon]]. , Maailmasmaailma üks tuntumaid ehitisi. Tempel oli 70m70 m pikkune ja 31 m laiune. Selle keskel seisis hiiglalik Ateena kuju, kelle käed ja jalad olid elevandiluust ning silmad ja ülejäänud keha kalliskividest ja väärismetallidest. Katuse serva all olevatel friisidel olid kujutati stseenidstseene Trooja sõjast ning kentauride ja lapiididevõitlusestlapiidide võitlusest. Peasissekäigu kohal kujutati Ateena sündi Zeusi peast ning läänetümpanonil kujutati Ateena kaitsepühakuks saamise pärast võistluse.

Skulptuuri stiil muutus. Tekkis arusaam, et iga inimene on omaette isiksus. Pöörati rohkem tähelepanu detailidele. Kreeka skulptuuri keha poos muutus lihtsamaks ning loomulisemaksloomulikumaks. Kaotati kangelaste temaatika ning mindi üle romantilisele stillilestiilile. Üks grandioossemaid kujusid asus Olümpias. [[Zeusi kuju Olümpias|Zeusi kuju olümpias]] oli üks [[Seitse maailmaimet|seitsmest maailmaimest]]. Skulptuur asus Zeusi templis ning selle autoriksautor oli  [[Pheidias]]. Zeusi skulptuur oli 12–13 meetrit kõrge.

Periood Aleksander Suure surmast kuni esimese Rooma keisri troonileastumisenitroonile astumiseni. Sellel ajajärgul rõhutati tugevaid tundeid ja liikumist., Sellemille edasiandmiseks pandi kujutatav väändunud poosi ja teda katvad kangad lendlema.