Redaktsioon: 21. juuli 2016, kell 11:00 redigeeri Estopedist1 (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 189 052 muudatust P link par (+masintoim) using AWB ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 29. november 2016, kell 00:33 redigeeri eemalda Estopedist1 (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 189 052 muudatust P link par (+masintoim) using AWB Uuem muudatus →
7. rida: Esimene Riia loss ehitati vahemikus 1202–1209. See hoone asus Skārņu ielā 10 – 20 ja Kalēju ielā 9/11 piirkonnas, asudes Riia peapiiskopi lossi kõrval. Kahel hoonel oli ühine müür. Riia peapiiskopi ja ordu vahel puhkenud konflikti tagajärjel hõivati loss aastaks [[1295]], ühtlasi lammutati see suuremalt jaolt maha. Lossi kabel jäi puutumata ja sellest kasvas välja hilisem [[Riia Püha Jüri kirik\|Püha Jüri kirik]]. Uue Riia lossi ehitamist alustati 15. juunil 1330. aastal ning lossi ehitustööd lõppesid 1353. aastal. Lossi kaitseehitisi tugevdati põhjalikult ning seejärel sai loss [[Liivi ordu]] [[ordumeister\|ordumeistri]] residendiks. Riia linna ja Liivi ordu vahel aastatel [[1481]]–[[1491]] toimunud [[~~Kümneaastase~~Kümneaastane sõda\|Kümneaastase sõja]] ajal ründasid linnaelanikud 1484. aastal lossi ning pärast 6-kuulist piiramisrõngas olemist, andis lossi garnison alla ning Riia raad otsustas lossi maha lõhkuda. 1515. aasta paiku, ordumeister [[Walter von Plettenberg]]i valitsuse ajal, loss taastati, säilitades seejuures esialgse hoonestuse. Riia loss, mille mõõtmed on (63 x 56 m) on Läti suurim konvenditüüpi hoone. Lossihoone kirde- ja kagunurkades kõrguvad kaks ümmargust torni, lossi teistes nurkades asuvad neljatahulised trepptornid. Lossi all asuvad keldriruumid, mida kasutati peamiselt varustuse ja toiduainete säilitamiseks, vaenlase rünnaku korral peideti sinna hobused. Lossi esimese korruse ruume ja keldreid kasutati sõjavarustuse hoidmiseks, samuti töökodade ning toiduaineteladudena.

Riia loss: erinevus redaktsioonide vahel