Erinevus lehekülje "Eestimaa ülemmaakohus" redaktsioonide vahel

P
link par (+masintoim) using AWB
P (link par (+masintoim) using AWB)
{{Sisukord paremale}}
==Kohtu asutamine==
Eestimaa ülemmaakohtu alguseks oli [[Taani kuningas|Taani kuninga]] [[Valdemar Erik]]u lääni/feodaalõiguse seadustik 1315. aastast. [[Taani kuninga asehaldur]] delegeeris nõunikekogule (''Landesrat'') kohtumõistmistegevuse. Nõunikeks olid kohalikud Taani kuninga vasallid, kes olid samal ajal koondumas [[Eestimaa rüütelkond|Eestimaa rüütelkonnaks]].
 
==Kuningliku Maakohtuna==
Pärast [[Eestimaa rüütelkond|Eestimaa rüütelkonna]] kapituleerumist Rootsi kroonile [[1561]]. aastal, andis kuningas [[Johan III]] ülemmaakohtule riigiorgani staatuse [[KuninglikuKuninglik Maakohus|Kuningliku Maakohtu]] nime all, mille koosseisu kuulusid peale [[kindralasehaldur]]i ja [[kuberner]]i 12 Harju ja Viru õiguste järgi pärilikku ning maadvaldavat aadlikust [[maanõunik]]ku. Ülemmaakohtu korralised sessioonid toimusid korra aastas. Kohtuotsuse tegemiseks vajalik kvoorum oli poole koosseisu pluss 1 maanõuniku, s.o 7 liikme osavõtt. Otsustamisel kehtis häälteenamuse põhimõte, mistõttu kuberner oma arvamusega vähemusse jäädes pidi vormistama ja välja kuulutama sisuliselt ainult maanõunike otsuseid.
 
Pärast Eestimaa rüütelkonna kapituleerumist Venemaale [[1710]]. aastal, lähtus Eestimaa Ülemmaakohus oma tegevuses 1710.–1783. aastatel Rootsi ajal kujunenud pädevusest.
 
==Tallinna Ülemmaakohtuna==
 
== Ülemmaakohtu tegevus==
Pärast [[1346]]. aastal Taani kuninga poolt [[Eestimaa hertsogkond|Eestimaa hertsogkonna]] müümisega [[Saksa ordu]] [[Liivi ordu]]le ja Taani võimu lõppemisega oli maanõunikekogu juba kujunenud rüütelkonna haldusorganiks, kuid säilitas ka orduvõimu perioodil endiselt oma kohaliku kõrgeima kohtu ülesanded. Nõunike kogu täitis vaid kohtufunktsioone ja oli administratiivse tegevuseta.
 
;Kohtupädevus
Ülemmaakohtu tegevusvaldkonda kuulus [[aadlik]]e, [[vaimulik]]e ning ametnike tsiviil- ja kriminaalasjade läbivaatamine ning oli ka [[talurahvakohus|talurahvakohtute]] poolt läbivaadatud kohtuasjade edasikaebamise viimaseks instantsiks.
 
Eestimaa ülemmaakohus oli [[linnamagistraat]]ide (v.a iseseisev [[Tallinna all-linn]]), [[Eestimaa alammaakohus|Eestimaa alammaakohtu]] ja [[meeskohus|meeskohtute]] [[apellatsioon]]ikohtuks. Ülemmaakohtu otsused olid lõplikud.
 
Ülemmaakohtu kohtuistungid toimusid [[Eestimaa rüütelkonna hoone]]s Tallinnas [[Toompea]]l.
 
Vastavalt [[1845]]. aasta [[Balti provintsiaalseadustik]]ule ([[BPS]]) koosnes Eestimaa ülemmaakohus 12 [[maanõunik]]ust (kindral)kuberneri eesistumisel, lisaks olid ametis 2 sekretäri, arhivaar, aktuaar, kinnistusajade protokollija, vene ja rootsi keele tõlgid, kantseleitöötajad ja kohtuteenrid, kõik kohtuametid olid eluaegsed.
 
Ülemmaakohtule allus kohtulikult kogu [[Eestimaa kubermang]], kaasaarvatud [[Peterburi kubermang]]u kuuluv [[Narva Magistraat]], kuid väljaarvatud [[Tallinn]]a all-linn.
 
;Eestimaa Ülemmaakohtu ülesanded olid:
*kinnistus- ja hüpoteegiraamatute pidamine,
*aadlike pärandusasjade lahendamine
*inventaariumid ehk varaloendite pidamine.
 
Esimese astme kriminaalkohus aadlikele, vaimulikele (v.a Tallinna linn), ülemmaakohtu advokaatidele ja rüütelkonna või riigi teenistuses olevatele literaatidele, edasikaebamise koht meeskohtutele ning Haapsalu ja Narva magistraatidele.
 
Eestimaa Ülemmaakohtu poolt vastuvõetud otsused olid pärast [[Eestimaa kindralkuberner]]i või [[Eestimaa tsiviilkuberner]]i kinnitamist lõplik, välja arvatud juhtumid, mis nõudsid Senati poolt läbivaatamist. Tsiviilasjus esimese instantsina varalised vaidlused (kirik, rüütelkond, riik, raamatukaupmehed), teise instantsina alammaakohtute ja maavaeslastekohtute, meeskohtute ja Haapsalu ning Narva magistraatide otsuste ja nende peale laekunud kaebuste läbivaatamine. Viimane instants talurahvakohtutele alluvate isikute kohtuasjade läbivaatamisel.
*[[Eestimaa kubermangu kohtukorraldus]]
*[[Eestimaa alammaakohus]]
 
{{JÄRJESTA:Eestimaa ülemmaakohus}}
[[Kategooria:Eesti varauusaeg]]