Kolmekümneaastane sõda: erinevus redaktsioonide vahel

Varsti hakkas sõda uue jõuga: uueks katoliiklaste vägede ülemjuhatajaks määrati keisri poeg, [[Ungari kuningriik|Ungari]] [[Ungari kuningas|kuningas]] [[Ferdinand III|Ferdinand]], kelle abiks oli kindral Gallas (Wallenstein mõrvati keisri käsilaste poolt). Esimeseks sõjaliseks menuks kujunes Regensburgi tagasivõtt. Septembris 1634 lõid keisri väed [[Frankeni hertsog]]it Bernhardit ja Rootsi kindral [[Gustav Horn]]i [[Härdlingen]]i juures. Liiduväe kaotused olid 6000 meest surnutena ja 3000 langes vangi, nende seas ka Horn.

 

Keisrivägede edu sundis ka Prantsusmaad sõjas kaasa lööma. Lepingu põhjal prantslased olid kohustatud toetama liitlasi rahaliselt ja 12 000-mehelise sõjaväega, mille eest pidid saama tasuks [[Elsass]]i ja mõned kindlused. Kõigepealt pidi see sõjavägi vabastama [[Heidelberg]]i, mida piirasid [[Baieri kuurvürstkond|Baieri kuurvürsti]] [[Maximilian I (Baieri kuurvürst)|Maximilian I]] väed. Rootslaste ja prantslaste vahekord polnud veel selgunud ja Oxenstjerna ei kirjutanud lepingule Prantsusmaaga alla.