Erinevus lehekülje "Oskar Kallas" redaktsioonide vahel

resümee puudub
[[File:Oskar Kallas - photo by Karl Emil Stahlberg - Alb-38-95.jpg|thumb|Oskar Kallas Helsingi-õpingute ajal (1892-931892–93).]]
'''Oskar Philipp Kallas''' ([[25. oktoober]] [[1868]] [[Kirikuküla (Kaarma)|Kaarma Kirikuküla]]<ref>[[Rita Loel]], [http://omasaar.ee/index.php?content=artiklid&sub=41&artid=11972&sec=1 "Kaarma vald üritab päästa Oskar Kallase sünnikodu"], Oma Saar, 3. märts 2009</ref> – [[26. jaanuar]] [[1946]] [[Stockholm]]) oli Eesti [[rahvaluuleteadlane]] ja [[diplomaat]].
 
== Elulugu ==
Aastal [[1887]] astus Kallas [[Tartu Ülikool]]i ning liitus [[Eesti Üliõpilaste Selts|Eesti Üliõpilaste Seltsiga]]<ref>http://www.eys.ee/auvilistlased.htm</ref>. Aastal [[1892]] lõpetas ta Tartu Ülikooli ja siirdus õppima [[Helsingi]]sse (1892–1893). Helsingis omandas ta [[1901]]. aastal [[doktorikraad]]i. 19. novembril 1929 sai ta [[Tartu Ülikool]]i audoktoriks.
Aastal [[1887]] astus Kallas pärast Kuressaares gümnaasiumi lõpetamist [[Tartu Ülikool]]i õppima klassikalisi keeli ning liitus [[Eesti Üliõpilaste Selts|Eesti Üliõpilaste Seltsiga]]<ref>http://www.eys.ee/auvilistlased.htm</ref><ref name="Puusemp">Ene Puusemp: [http://tartu.postimees.ee/2647068/oskar-kallas-aitas-maarahva-kultuurrahvaks "Oskar Kallas aitas maarahva kultuurrahvaks"] Tartu Postimees, 31. detsember 2013</ref>. [[Jakob Hurt|Jakob Hurda]] üleskutsel kogus Saaremaalt rahvapärandit ning hiljem korraldas kogumisretki ka Viru- ja Läänemaale.<ref name="Puusemp" />
 
Aastal [[1892]] lõpetas ta Tartu Ülikooli ja siirdus õppima [[Helsingi]]sse (1892–1893), kus keskendus etnograafiale ja soome-ugri keeltele<ref name="Puusemp" />. Helsingis omandas ta [[1901]]. aastal [[doktorikraad]]i käsitledes oma doktoritöös Eesti rahvalaule ja nende levikut<ref name="Puusemp" />. Seejärel töötas mõned aastad Peterburi ülikoolis võrdleva keeleteaduse eradotsendina, kust suundus 1903. aastal perega Tartusse.<ref name="Puusemp" />
 
Osales [[Miina Härma Gümnaasium]]i asutamises 1906. aastal ja oli selle kooli esimene juht.<ref name="Puusemp" /> Samuti vedas ta alates 1907. aastast [[Eesti Rahva Muuseum]]i asutamist.<ref name="Puusemp" /> Kallas aitas täiendada EÜSi raamatukogu, mis kingiti muuseumile, millest kasvas hiljem välja [[Eesti Kirjandusmuuseum]].<ref name="Puusemp" />
 
Ta oli 1920<ref>http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=68&iid=110700202672&img=era0031_001_0000216_00191_t.jpg&tbn=1&pgn=10&prc=30&ctr=0&dgr=0&lst=2&hash=c29ce06996622aaf4e6c17a19b89cca9</ref>–1922 Eesti [[saadik]] Soomes ning 1922–1934<ref>http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=68&iid=110700242289&img=era0031_005_0000332_00395_t.jpg&tbn=1&pgn=20&prc=20&ctr=0&dgr=0&lst=2&hash=6bc93d511aadfbfc91549cc91f4802fa</ref> Suurbritannias ja Hollandis.
 
Oli üks [[Eesti Olümpiakomitee]] asutajaliikmeid.<ref>[http://www.spordiinfo.ee/esbl/biograafia/Oskar_Kallas Biograafia] [[ESBL]]-is</ref>
 
19. novembril 1929 sai ta [[Tartu Ülikool]]i audoktoriks.
 
[[1944]]. aastal põgenes [[Rootsi]], kus kaks aastat hiljem suri.
 
==Isiklikku==
Oskar Kallase vanemateks olid [[Kaarma kogudus]]e köster [[Mihkel Kallas]] (1824–1896) ja Wilhelmine Allas (1829–1894). Ta oli alates 1900. aastast abielus kirjanik [[Aino Kallas]]ega, (sünd.kelle isa oli Helsingi ülikooli professor [[Julius Krohn)]].
 
Oskar Kallase vend [[Rudolf Kallas|Rudolf Gottfried Kallas]] (1851–1913) oli eesti koolikirjanik, pedagoog ja vaimulik; vend Eduard Kallas (1858–1900) avaldas mitu luulekogu; õde [[Ida Kallas]] (1853–1930) abiellus eelkoolipedagoogika teerajaja [[Carl Heinrich Niggol]]iga ja oli [[Jakob Hurt|Jakob Hurda]] laste kasvataja; õde Wilhelmine (1863–1923) abikaasa oli Kaarma Õpetajate Seminari kauaaegne vanemõpetaja Johann August Kirotar ja nemad olid vanemateks diplomaat [[Elmar Kirotar]]ile.