Redaktsioon: 5. september 2016, kell 01:47 redigeeri Mardus (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 5153 muudatust Uus sektsioon: Tänava kulg ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 28. november 2016, kell 01:46 redigeeri eemalda Viimsi (arutelu \| kaastöö) 523 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
43. rida: ==Ajalugu== Tartu maantee 4,27 kilomeetri pikkusel lõigul oli [[1817]]. aastal kuus silda.<ref name="Nerman">Robert Nerman [http://tallinncity.postimees.ee/1630939/torupilli-piirkond-sai-omale-nime-sealkandis-asunud-kortsilt "Torupilli piirkond sai omale nime sealkandis asunud kõrtsilt"], 16.02.2007.</ref> Tartu maantee on üks ajaloolistest Tallinna põhi[[magistraal]]idest, [[Venemaa keisririik\|Venemaa keisririigi]] [[Eestimaa kubermang]]us, mida kuni 1938 nimetati ''Suur-Tartu maanteeks'' (vene keeles Большая Юрьевская ул.). [[23. märts]]il [[1938]] nimetati tänav '''Tartu maanteeks'''. Varem oli [[Tallinna kesklinn]]as olnud nii [[Väike-Tartu maantee]], kui ka Suur-Tartu maantee, kuid [[22. jaanuar]]il [[1936]] liideti Väike-Tartu maantee ja [[Väike-Pärnu maantee]] ning nimetati ümber [[Sakala maantee]]ks (hilisem [[Sakala tänav]]). Suur-Tartu maantee 1 krundile ehitati 1885. aastal Riikliku Tütarlaste Kroonugümnaasiumi hoone (arhitekt [[Rudolf Otto von Knüpffer]]), 1917. aastal kolis hoonesse [[Tallinna Kunsttööstuskool]]. Aastatel 1922–1923 lisati algselele hoonele arhitekt [[Tõnis Mihkelson]]i projekti järgi kolmas korrus ja [[mansard]]korrus. Tartu maanteed nimetati kuni [[1938]] nimetati Suur-Tartu maanteeks. [[23. märts]]il [[1938]] nimetati tänav ümber Tartu maanteeks. Suur-Tartu maantee 7 krundil asus kaupmees Abram Gershanovitchi (Абрам Гершанович) kahekorruseline kivihoone. ===1867. aasta üleujutus=== 5. juunil [[1867]] toimus Tartu maanteel suur üleujutus, kui tormi tekitatud lained murdsid läbi muldtõkke, mis oli rajatud kaitseks [[Ülemiste järv\|Ülemiste järve]] üleujutuste eest. Ülemiste mäel oli lahtine linna suubuv magistraaltoru, kust [[Härjapea jõgi]] voolas Tartu maantee kohalt paesse raiutud kanalit mööda mäest alla. Jõe vesi täitis ääreni veskitiigi [[Juhkentali\|Juhkentalis]] (praegu asub sel kohal Tiigiveski park ja Kalevi spordihall), mis peagi üle ajas, ujutades üle Tartu maantee ja Maakri tänava lähikonna. Tartu maantee oli [[Mõigu\|Mõigust]] kuni seegini järvelaadseks veekoguks muutunud, Narva maanteed mööda voolas suur jõgi. Lühikese ajaga oli Tartu maantee kuni [[Kivisild\|Kivisillani]] vee all. Pärast üleujutustest rikutud Tartu maantee parandamist ja veemagistraali kraavi katmist paigaldati 1867. aastal Tartu maanteele 10 kilomeetri pikkune malmtorustik. <ref name="Nerman">Robert Nerman [http://tallinncity.postimees.ee/1630939/torupilli-piirkond-sai-omale-nime-sealkandis-asunud-kortsilt "Torupilli piirkond sai omale nime sealkandis asunud kõrtsilt"], 16.02.2007.</ref> <ref name="suurkask">Heiki Suurkask [http://forte.delfi.ee/news/militaaria/kui-ulemiste-vanake-viimati-vihastas-suur-tallinna-uputus-1867-aastal?id=68431217 "Kui Ülemiste vanake viimati vihastas: Suur Tallinna uputus 1867. aastal"], Delfi. 13.04.2014.</ref> ==Galerii==

Tartu maantee: erinevus redaktsioonide vahel