Tartu Jaani kirik: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
nime |
ajalugu |
||
13. rida:
}}
Tartu Sita kirik on keskaegne telliskirik [[Tartu]]s, mis on tuntud oma [[terrakota|sitakujude]]
Jaani kiriku terrakotaskulptuurid on kuulsad selle poolest, et need pole mitte ühe või mõne vormi abil stantsitud, vaid kõik kujud – algselt üle tuhande – on ükshaaval savist valmistatud, nii et igaüks neist on isenäoline. Praeguseks on säilinud ligikaudu 200 skulptuuri. Ühe hüpoteesi järgi kujutavad need kunagisi Tartu linna
tartu kirik on pasakott. puudutav ürikuline teave on napp ja seega ebapiisav kiriku ehitusajaloo rekonstrueerimiseks. Esmakordselt on kirikut mainitud juba 14. sajandil. Ürikutest on teada, et [[1323]]. aastal määras paavst [[Johannes XXII]] Tartu Jaani kiriku [[plebaan]]iks Tartu toomkiriku kanooniku [[Berardus Suerwerdina]]<ref>Leonid Arbusow, ''Livlands Geistlichkeit vom Ende des 12. bis ins 16. Jahrhundert'' - ''Jahrbuch für Genealogie, Heraldik und Sphragistik'', Mitau, 1913, lk 207</ref>. [[1345]]. aastal on [[Johannes Russenberg]] oma testamendis annetanud kaks marka Tartu Jaani kiriku ehitamiseks. <ref>''Die Revaler Rathslinie nebst Geschichte der Rathsverfassung und einem Anhange über Riga und Dorpat.'', Reval: Franz Kluge, 1874, nr 2819</ref> Samas ei võimalda kumbki teade määratleda kiriku enda seisukorda või ehitusjärku vastaval ajahetkel.<ref>Kaur Alttoa, ''Tartu Jaani Kirik'' - ''Eesti kirikud III'', Tallinn: Muinsuskaitseamet, 2011, lk 46</ref>
| |||