Giorgio Agamben: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
1. rida:
[[Pilt:Giorgio Agamben, wall portrait.jpg|alt=Giorgio Agamben. Seinamaaling|pisi|Agambenit kujutav seinamaaling kunstimuuseumis Demeure du Chaos [[Prantsusmaa|Prantsusmaal]] [[Lyon|Lyoni]] lähistel]]
'''Giorgio Agamben''' (sündinud [[1942]] [[Rooma|Roomas]]) on itaalia [[filosoof]], kelle tuntuimad tööd käsitlevad eriolukorra, [[Eluvorm (Wittgenstein)|eluvormi]] ja ''[[homo sacer]]''<nowiki/>'i mõisteid. Paljudes tema töödes on olulisel kohal ka [[Michel Foucault]]'lt pärinev [[biopoliitika]] mõiste.
Agamben õppis Rooma Sapienza ülikoolis, kus kaitses 1965. aastal väitekirja Simone Weili poliitilisest mõttest.<ref name=":0">Monticelli, Daniele 2009. Järelsõna Giorgio Agambeni raamatule "Homo Sacer", lk 205.</ref> 1960. aastate lõpul osales ta Le Thoris Martin Heideggeri seminarides.<ref name=":0" /> Teiste oluliste mõjutajate hulka kuulub peale Foucault lisaks ka [[Walter Benjamin]], kelle töid ta on nimetanud "vastumürgiks, mis aitas mul Heideggeri üle elada",<ref>de la Durantaye, Leland 2009. "Giorgio Agamben: A Critical Introduction". Stanford: Stanford University Press, lk 53.</ref> aga ka [[Guy Debord|Guy Debordi]] käsitlus vaatemänguühiskonnast. Agambeni esimesed tööd olidki tugevasti mõjutatud Heideggeri filosoofiast ning käsitlesid keele, kirjanduse ja kunstiga seotud küsimusi.<ref name=":0" />
Alates 1980ndatest aastatest on suur osa tema loomingust olnud seotud mastaapse ''Homo Sacer''<nowiki/>'i projektiga, mille keskmeks on üheksaköiteline sama pealkirja kandev sari. Kõigi nende tööde objektiks on "Lääne võimu genealoogia" ning sisuks poliitilise filosoofia traditsiooniliste kategooriate kriitika.<ref name=":0" /> Selle teoreetilisteks lähtealusteks on Foucault biopoliitika mõiste, [[Carl Schmitt|Carl Schmitti]] suveräänsuse ja eriolukorra teooriad, [[Hannah Arendt|Hannah Arendti]] [[Totalitaarne režiim|totalitaarsete režiimide]] analüüs ning [[Aristoteles|Aristotelese]] poliitikafilosoofia. Järeldus, milleni Agamben jõuab, on see, et uus poliitika ei saa pöörduda tagasi vanade müütide juurde, vaid peab lähtuma praegusest olukorrast, mida iseloomustab palja elu ja eriolukorra laiendamine tervele poliitilisele ruumile.<ref>Monticelli, lk 220.</ref>
==Teosed eesti keeles==
*Agamben, Giorgio 2009.
*Agamben, Giorgio 2015. "Tulevane kogukond. Vahendid ilma eesmärgita". tõlkinud Maarja Kangro. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
== Viited ==
{{JÄRJESTA:Agamben, giorgio}}
| |||