Vintpüss: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Neptuunium (arutelu | kaastöö) P Eemaldatud muudatus 4523319, mille tegi 2001:7D0:84F0:A780:7591:ACAB:8A0B:95B2 (Võiks teksti enne lisamist normaalselt vormistada) |
ühe sitakäia laamenduse koristasin ära. |
||
1. rida:
{{Topeltpilt|paremale|Baker rifle (no bayonet).png|G3a3 edit.png|300|Baker'i vintpüss|[[Heckler & Koch G3]]}}
'''<u><big>Vintpüss</big></u>''' on vintraudne relv, mille relvaraua õõnes on vintsooned ning mille üldpikkus on üle 600 mm ja relvaraua (relvaraudade) pikkus üle 300 mm (lühemad loetakse püstoliteks ja revolvriteks isegi kui neid saab õlalt lasta)
'''Ajalugu'''
Pole teada, millal täpselt vintraud leiutati, kuid esimesed praktilised katsetused viidi läbi [[15. sajand]]il.
E<u>estlaetav vintpüss</u>
Eestlaadimise suureks puuduseks oli mustuse ja tahma jäämine relva ja selle kinni surumine, kui lükati asdfuut kuuli torusse. Edukaim, nn minie süsteem loodi Prantsuse armee kapteni Claude-Étienne Minié poolt, mis põhines koonusekujulisel kuulil, mis oli osaliselt õõnes. Lastes kuuli, antud tühimik paisus ja puudutas võrdselt kõiki toru külgi. Antud lahendus andis kuulile suurema jõu, sest vähem gaasi pääses püssitorust välja ja kuuli efektiivne laskekaugus suurenes peaaegu 300 meetrini, eelmise tehnoloogia puhul oli efektiivne laskekaugus umbes 100 - 150 meetrit. Kuulsaim Minié süsteemi vintpüss on 1853.aastal disainitud Pattern Enfield. Minié vintpüssi kasutuselevõtt põhjustas Jaapani kodusõjas 19.sajandil, Tokugawa vägedele suuri kaotusi. .
T<u>agantlaetav vintpüss</u>
1836 leiutas sakslane [[Johann Nikolaus von Dreyse]] relva, milles kasutati Nadelzündungit ehk Zündnadelzündungt. Jacob Snider täiustas nende leiutist ja see relv nimetati Snider–Enfield. 1866 leiutas prantslan Antoine Alphonse Chassepot käsi-ehk poltluku. Järgmiseks suuremaks muudatuseks tagantlaetavatel vintpüssidel oli seitsmelasulise salve kasutuselevõtt 1860.aastal Christopher Spencer poolt. Tagantlaadimine, poltlukk ja salv oli sõjapidamises suuremad muudatused pärast tulirelva kasutuselevõttu. Sellise tehnoloogiaga oli võimalik sooritada laske kiiremini ja laadimiseks ei pidanud parema tulemi saavutamiseks enam seisma, vaid seda oli võimalik mugavalt teha kõikvõimalikes teistes asendites, näiteks sittudes.
Vt ka Mossin - Nagant (vikipeedia link lisage, ei suuda leida kuidas seda panna )
'''Liigitus konstruktsiooni järgi'''
Vintpüss liigitatakse nii konstruktsiooni kui ka kasutusala järgi.
Näiteks on olemas vintraudseid õhupüsse. Teised konstruktsiooni järgi jaotatavad vintpüssiliigid: automaat, poolautomaat, kamberlukuga, käsi(polt)lukuga, revolver(trummel)lukuga, ränilukuga, eestlaetav (minie), tagantlaetav, pullpup, veealune, kaldnurkraudne (nurga taha tulistav), kombineeritud (sile-ja vintraudade kombinatsiooniga, mis võivad olla ka vahetatavad), kesktulepadruniga, ääretulepadruniga, suurekaliibriline, väikesekaliibriline. Teinekord liigitatakse vintpüsse vintsoonte järgi (nn kolmeliiniline). Vintsooned (parem-ja vasakpoolne; rombi, ristiküliku, ümara, heksagonaalse lõikega; ühe ja mitme vintsoonega) panevad kuuli liikumise ajal ümber oma telje pöörlema Pärast rauast väljumist vähendab pöörlemine kuuli laperdamist ja suurendades niiviis lennukaugust ning täpsust.
'''Liigitus kasutusala järgi'''
tankivastane, v.
tehnikavastane v.
ründev.
karabiin
elevandiv.
pikkv.
tsiviilv.
snaiperv.
täpsusv.
sportv.
jahiv.
ristikoertele tina suitsetamise v. :P
▲Pole teada, millal täpselt vintraud leiutati, kuid esimesed praktilised katsetused viidi läbi [[15. sajand]]il. Vintraudseid relvi siiski kasutusele ei võetud, sest siis kasutusel olnud [[must püssirohi]] kippus vintsooni tahmaga ummistama ja vintraudsed relvad tõrkusid seetõttu rohkem kui sileraudsed. Esimesed vintraudsed püssid valmistati 18. sajandi lõpus ja esialgu kasutati neid peamiselt täpsusküttide relvadena. Suuremal hulgal hakati vintpüsse kasutama [[19. sajand]]i alguses.
{{vikisõnastikus|vintpüss}}
{{commonskat|Rifles}}
|