Eesti mark: erinevus redaktsioonide vahel

P (Tühistati kasutaja 195.250.188.88 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Adeliine.)
 
== Ajalugu==
Ehkki [[Eesti Vabariik]] kuulutati välja juba 24. veebruaril [[1918]], oli Eesti territoorium [[Esimene maailmasõda|okupeeritud saksa vägede poolt]] kuni 11. novembrini 1918, mil [[Saksamaa]] kapituleerus. 17. novembril jättis [[Ajutine Valitsus]] jõusse Saksa sõjaväevõimude poolt [[Eestimaa|Eesti-]] ja [[Liivimaa]] jaoks vastu võetud seadused ja määrused, mis kehtestasid Eestis markvääringu. Kohe alustati ka oma rahamärkide kujundamise ja trükkimise organiseerimisega, nende valmimiseni aga kasutati endiselt Saksa idamarku ja idarublasid. Käibel olid ka Vene rublad ja [[Soome]] margad. Alles 2. mail [[1919]] võttis Ajutine Valitsus vastu määruse, mille järgi ainus seaduslik maksevahend on Eesti mark. Välismaa peenraha alla ühe rubla ja ühe marga kaotati käibelt alates 1. veebruarist 1920.
 
Tallinna pankade välisvaluta ostukurss<ref>Kaja, 3. veebruar 1920, nr. 26, lk.4.</ref>.
*1 Inglis naelsterling 385 Eesti marka
*100 Rootsi krooni 2250
*100 Daani krooni 2025
*100 Soome marka 425
*100 Saksa riigimarka 235
*100 Ülem-Ida marka 235
*100 Prantsuse franki 330
*100 Vene tsaarirubla 105
*100 Vene duumarubla 70
 
1924. aastal ostis Riigikassa hõbedat ja kulda järgmiste hindadega: 25-kopikased ja suuremad – 158,50 marka rublast, väiksemad – 72,50 marka rublast, hõbeda eest kangides – 35,30 marka puhta hõbeda solotniku eest, kuldrubla eest 210 marka<ref>Nädala 7 päeva. [[Rahvaleht]], 4. oktoober 1924, nr. 77, lk. 5.</ref>.
Anonüümne kasutaja