|
[[Pilt:VapsLogo.png|thumb|Eesti Vabadussõjalaste Liidu embleem.]]
'''Eesti Vabadussõjalaste Liit''' (lühend '''EVL''') oli Eestis aastail [[1933]]–[[1934]] tegutsenud organisatsioon, mille põhikirjaliseks eesmärgiks oli "organiseerida vabadussõjalasi ja koondada enese ümber kõiki vabadussõjalaste organisatsioone, kes seisavad [[demokraatia|demokraatliku]] ja iseseisvuse alusel; aidata süvendada ja uuendada [[kodanik]]us [[omariiklus]]e mõtet, kohuse- ja rahvustunnet, alal hoida vabadussõjalastes ja levitada kodanikes seda vaimu".
Eesti Vabadussõjalaste Liit registreeriti Eesti Vabariigi kohtu- ja siseministeeriumis 28. oktoobril 1933.
==Ajalugu==
SelleEesti Vabadussõjalaste organisatsiooniLiidu eelkäijaks oli [[1929]]. aastal loodud vabadussõdalastevabadussõjalaste kohalikke ühendusi koondav [[Eesti Vabadussõjalaste Keskliit]] (EVKL). Keskliidu juhtideks olid eru[[erukindralkindral]] [[Andres Larka]] ja [[Artur Sirk]]. Aastal 1932 laiendati EVKL-i liikmeskonda nii, et liikmeks said astuda ka [[Eesti Vabadussõda|Vabadussõjas]] mitte osalenud mehed. JärgmiselJärgmise aasta augustis sulges valitsus[[Vabariigi Valitsus]] kaitseseisukorra meetmete raames EVKL-i, mille asemel registreeriti pärast üleriikliku kaitseseisukorra tühistamist Eesti Vabadussõjalaste LiiduksLiit.
Liitu astumisel ei olnud määrav Vabadussõjas osalemine, kavaid soovitus. Ka Vabadussõja veteraneveteranide vastuvõtmise eelduseks oli soovitus<ref>Vabadussõjalane ja "vabadussõjalased". Vaba Maa, 28. jaanuar 1934, nr. 23, lk. 5.</ref>. [[Admiral]] [[Johan Pitka]] iseloomustas liitu 1933. aasta oktoobris järgmiselt: "Nüüd on sinna niipalju mitte-vabadussõjalasi vastu võetud, et vabadussõjalased ise seal kaugeltki kaaluvam ollus ei ole. See on väga kirju kogu, kellel on ühine ainult protest maksva korra vastu<ref>Poolt või vastu. Vaba Maa, 14. oktoober 1933, nr. 241, lk. 6.</ref>."
[[Vabadussõjalased]] esitasid [[7. detsember|7. detsembril]] [[1933]] riigikogule marksismivastast[[marksism]]ivastast võitlust käsitleva seaduse eelnõu, mis nägi ette sotsialistliku partei keelustamist. [[Riigikogu]] ei võtnud eelnõu vastu.
Tallinnas toimus [[17. detsember|17. detsembril]] 1933 EVL-i kongress. Sellel osales 1019 delegaati. Kongress valis EVL-ile 13-liikmelise keskjuhatuse ja võttis vastu EVL-i programmi.
[[Pilt:Voitlus 18 marts 1933.jpg|thumb|300px|Eesti Vabadussõjalaste Liidu ajaleht "[[Võitlus (ajaleht)|Võitlus]]"., 18. märts 1933.]]
Kohtu- ja siseministri [[Johan Müller]]i otsusega nr. 2387 suleti Eesti Vabadussõjalaste Liit ühes osakondadega ja ühing “[[Vabadussõjalaste Rahvaliikumine]]” ("[[Riigi Teataja]]" 26, 101).
| 