John Locke: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Tühistati kasutaja 213.35.145.60 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Adeliine. |
|||
4. rida:
==Elulugu==
John Locke sündis 29. augustil [[Wrington]]i linnakeses [[Somerset]]i krahvkonnas Lääne-Inglismaal [[Bristol]]i lähedal [[Inglise kodusõda|Inglise kodusõja]] eel. Ta kasvas [[puritaanlus|puritaanlikus]] perekonnas. tema isa, John Locke seenior, oli provintsiadvokaat ja kohtuametnik, kes teenis kodusõja ajal [[Henry Cromwell]]i parlamendivägede kaptenina ratsaväes. Noorusaastail pooldas ka Locke ise rahva [[suveräänsus]]e kaitsmist parlamendi kaudu. Revolutsioon avas Locke'ile tee haridusele. Oma isa komandöri kolonel [[Alexander Popham]]i soovitusel arvati ta 1646. aastal mainekasse [[Westminsteri kool]]i<ref name="Zaitšenko">[[Georgi Zaitšenko]] "John Locke" (sisaldab lisana väljavõtteid Locke'i kirjutistest ja kirjadest). Tõlkinud M. Lumi. Sari [[Suuri mõtlejaid]]. [[Tallinn]]: [[Eesti Raamat]], [[1976]]</ref> kus ta sai klassikalise (filoloogilise) hariduse. Pärast seda õppis ta [[Oxfordi ülikool]]i Christ Chrurchi kolledžis muuhulgas filosoofiat ja loodusteadusi ning hiljem meditsiini. 1656. aastal omandas Locke Oxfordi ülikoolis bakalaureusekraadi, 1658. aastal magistrikraadi ning 1674. aastal meditsiinibakalaureuse kraadi.<ref name="Jacoby">[[Edmund Jacoby]] "50 klassikut: FILOSOOFID, mõtlejaid antiigist tänapäevani". Tallinn: [[Tea Kirjastus]], [[2003]], lk 122–127 ISBN 9985-71-335-4</ref>
Alates 1662. aastast oli ta filosoofia, [[retoorika]] ja kreeka keele õppejõud. Ta tegeles intensiivselt [[René Descartes]]'i moodsa filosoofiaga ning keemik [[Robert Boyle]]'i (1624–1691) ja arst [[Thomas Sydenham]]i (1624–1689) õhutusel ka uudse eksperimentaalse [[loodusteadus]]ega.
Aastal 1667 kolis Locke [[London]]isse Exceter House'i ning töötas kaheksa aastat [[Anthony Ashley Cooper]]i, hilisema Shaftesbury krahvi (1621–1683) juures arsti ja sekretärina. Krahvi perekonnaga sidus teda lähedane sõprus. Tema mõjutusel ja oma isiklike kogemuste põhjal praktilises poliitikas loobus Locke oma algsest [[Konservatism|konservatiiv]]-[[rojalism|rojalistlikust]] hoiakust ja temast sai [[Põhiseadus|konstitutsioonilise]] riigi eestvõitleja.
Aastatel 1675–1679 elas Locke [[Prantsusmaa]]l, siis viibis järgnevad neli aastat taas Londonis, kuni ta järgnes Shaftesbury krahvile pärast tema [[Holland]]isse [[eksiil]]i minemist. Seal pühendus ta oma filosoofiliste teoste kirjutamisele. Alles 1689. aastal, pärast [[Kuulus revolutsioon|Kuulsat revolutsiooni]] (Glorious Revolution) ja Oranje printsi [[William III]] troonile tulekut, läks Locke Inglismaale tagasi. Kohe pärast seda ilmusid tema kolm tähtsamat teost, esimesena "[[Kiri sallivusest]]" (1689; "Epistola de tolerantia"), milles ta astus välja [[usuvabadus]]e eest, niivõrd kui see ei ohusta liberaalset riiki. Aastal 1690 avaldas ta oma neljaköitelise [[tunnetusteooria|tunnetusteoreetilise]] põhiteose "[[Essee inimarust]]" ("Essay Concerning Human Understanding"), mille kallal ta oli vaheaegadega töötanud üle 15 aasta. Veel Locke'i eluajal ilmus sellest teosest mitmeid uusväljaandeid ning prantsuse- ja ladinakeelne tõlge. Samal aastal ilmus ka teos "[[Kaks traktaati valitsemisest]]" (Two Treatises of Government).
Aastal 1693 avaldas Locke teose "Mõned mõtted haridusest" ("Some Thoughts Concerning Education"), mis mõjutas [[Jean-Jacques Rousseau]]'d. Pärast Locke'i naasmist Inglismaale pakkus William III talle korduvalt kohta riigiteenistusse, millest Locke tervislikel põhjustel keeldus. Aastal 1696 võttis ta lõpuks vastu kõrge ametikoha kaubandusministeeriumis.
Locke suri 28. oktoobril 1704 ühes maamajas Londoni lähedal [[Oates]]'is, kus ta oli veetnud oma viimased eluaastad.<ref name="Jacoby" />
==Locke'i filosoofia==
===Ideed ja asjad===
Locke'i filosoofia võtmemõisteks, nagu enamikus tolleaegses filosoofias, on "idee". Ideed on need, millega mõistus "tegeleb mõtlemise ajal". Ideed moodustavad mõtlemise sisu, mida väljendatakse mitmesuguste nimi-, omadus- ja tegusõnadega, st sõnadega, mis võivad olla [[subjektiks]] või [[predikaadiks]]. Ühest küljest on "ideed" mõisted ehk asjade mõistmise viisid, kuid nad on ka mõtlemise objektid, "mõisted" selle sõna vanamoodsas tähenduses "asjad nagu neid mõistetakse" – ehk asjade aspektid, eritletud mõtlemistegevuse käigus. Locke'i peamine tunnetusõpetuslik tees on järgmine: viis, kuidas me mõistame maailma ja ennast sealhulgas, on ette määratud viisiga, kuidas me maailma kogeme. Ei ole olemas kaasasündinud ideid ja pole ka kaasasündinud mõistmist sellest, missugune see maailm lõppkokkuvõttes on.<ref name="testit">[[Michael Ayers]], "Locke". Tõlkinud [[Lauri Vahtre]]. [[Varrak (kirjastus)|Varrak]], [[Tallinn]] [[2000]]</ref>
| |||