John Locke: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
viitetõrgete eemaldamine
4. rida:
 
==Elulugu==
elas metsas
John Locke sündis 29. augustil [[Wrington]]i linnakeses [[Somerset]]i krahvkonnas Lääne-Inglismaal [[Bristol]]i lähedal [[Inglise kodusõda|Inglise kodusõja]] eel. Ta kasvas [[puritaanlus|puritaanlikus]] perekonnas. tema isa, John Locke seenior, oli provintsiadvokaat ja kohtuametnik, kes teenis kodusõja ajal [[Henry Cromwell]]i parlamendivägede kaptenina ratsaväes. Noorusaastail pooldas ka Locke ise rahva [[suveräänsus]]e kaitsmist parlamendi kaudu. Revolutsioon avas Locke'ile tee haridusele. Oma isa komandöri kolonel [[Alexander Popham]]i soovitusel arvati ta 1646. aastal mainekasse [[Westminsteri kool]]i<ref name="Zaitšenko">[[Georgi Zaitšenko]] "John Locke" (sisaldab lisana väljavõtteid Locke'i kirjutistest ja kirjadest). Tõlkinud M. Lumi. Sari [[Suuri mõtlejaid]]. [[Tallinn]]: [[Eesti Raamat]], [[1976]]</ref> kus ta sai klassikalise (filoloogilise) hariduse. Pärast seda õppis ta [[Oxfordi ülikool]]i Christ Chrurchi kolledžis muuhulgas filosoofiat ja loodusteadusi ning hiljem meditsiini. 1656. aastal omandas Locke Oxfordi ülikoolis bakalaureusekraadi, 1658. aastal magistrikraadi ning 1674. aastal meditsiinibakalaureuse kraadi.<ref name="Jacoby">[[Edmund Jacoby]] "50 klassikut: FILOSOOFID, mõtlejaid antiigist tänapäevani". Tallinn: [[Tea Kirjastus]], [[2003]], lk 122–127 ISBN 9985-71-335-4</ref>
 
Alates 1662. aastast oli ta filosoofia, [[retoorika]] ja kreeka keele õppejõud. Ta tegeles intensiivselt [[René Descartes]]'i moodsa filosoofiaga ning keemik [[Robert Boyle]]'i (1624–1691) ja arst [[Thomas Sydenham]]i (1624–1689) õhutusel ka uudse eksperimentaalse [[loodusteadus]]ega.
 
Aastal 1667 kolis Locke [[London]]isse Exceter House'i ning töötas kaheksa aastat [[Anthony Ashley Cooper]]i, hilisema Shaftesbury krahvi (1621–1683) juures arsti ja sekretärina. Krahvi perekonnaga sidus teda lähedane sõprus. Tema mõjutusel ja oma isiklike kogemuste põhjal praktilises poliitikas loobus Locke oma algsest [[Konservatism|konservatiiv]]-[[rojalism|rojalistlikust]] hoiakust ja temast sai [[Põhiseadus|konstitutsioonilise]] riigi eestvõitleja.
14. rida ⟶ 12. rida:
Aastal 1693 avaldas Locke teose "Mõned mõtted haridusest" ("Some Thoughts Concerning Education"), mis mõjutas [[Jean-Jacques Rousseau]]'d. Pärast Locke'i naasmist Inglismaale pakkus William III talle korduvalt kohta riigiteenistusse, millest Locke tervislikel põhjustel keeldus. Aastal 1696 võttis ta lõpuks vastu kõrge ametikoha kaubandusministeeriumis.
 
Locke suri 28. oktoobril 1704 ühes maamajas Londoni lähedal [[Oates]]'is, kus ta oli veetnud oma viimased eluaastad.<ref name="Jacoby">[[Edmund Jacoby]] "50 klassikut: FILOSOOFID, mõtlejaid antiigist tänapäevani". Tallinn: [[Tea Kirjastus]], [[2003]], lk 122–127 ISBN 9985-71-335-4</ref>
 
==Locke'i filosoofia==