Redaktsioon: 7. aprill 2014, kell 20:11 redigeeri Wkentaur (arutelu \| kaastöö) Liidese administraatorid, Administraatorid 53 320 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 23. november 2016, kell 11:47 redigeeri eemalda LAviki (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 3537 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
1. rida: '''Vektorgraafika''' ([[inglise keel\|ingl k]] ''vector graphics'') ehk '''pikselgraafika''' on [[arvutigraafika]] liik, milles [[kuva]] moodustatakse asukoha[[vektor]]ite kogumina elementaarkujutiste (sirg- ja kõverjoonte) abil, seega mitte [[piksel\|pikslitena]], nagu [[rastergraafika]]s. ~~{{toimeta}}~~ '''Vektorgraafika''' ehk [[geomeetria\|geomeetriline]] modelleerimine on [[graafika]] valdkond, kus kujutise saamiseks kasutatakse lihtsaid [[geomeetriline kujund\|geomeetrilisi kujundeid]] nagu [[Punkt (matemaatika)\|punkt]]e, [[sirge]]id, [[kõver]]aid ja [[hulknurk]]i. Objektide kuju ja omadusi väljendavad vektorid esitatakse [[koordinaat]]ide või [[funktsioon]]idena. Elementaarkujutistena kasutatakse [[sirglõik]]e, [[hulknurk]]i, [[ringjoon]]t ja selle [[kaar]]i. [[Silm]] töötab nagu [[rastergraafika\|rasterpilt]]: [[footon]]eid [[nägemine\|vastuvõtvad]] [[närv]]id moodustavad [[mosaiik]]se rasterkujutise. [[Aju]] töötleb aga saadud [[informatsioon]]i [[vektorkujutis]]ena: võib-olla sellepärast, et seda tüüpi kujutist on lihtsam salvestada (sama kehtib [[arvuti]]te kohta). See seletab [[fakt]]i, et primitiivseid jooniseid ja [[multifilm]]e on võimalik haarata mitu korda kiiremini (ja ainult [[kontuur]]i järgi) kui näiteks [[maal]]e, mis on puhtalt rastertüüpi kujutised. Ka [[logo]]sid, mis sisaldavad lihtsat geomeetriat, on lihtsam meenutada ja ära tunda. [[Pilt:Vektor_raster.jpg\|pisi\|right\|150px\|Ringjoon vektorkujutisena (näha on ka võimalik kujutis [[rastergraafika]]s)]] Oskussõna "vektorgraafika" kasutatakse tänapäeval peamiselt kahemõõtmelise arvutigraafika kontekstis. See on üks kujutise loomise viis arvuti rasterekraanil (teised on [[tekst]], [[multimeedia]] ja [[kolmemõõtmeline graafika]]). Ka kaasaegne kolmemõõtmeline graafika on tegelikult loodud kahemõõtmelise graafika tehnoloogiat kasutades. [[Pilt:Vektor_joon.JPG\|~~thumb\|right~~pisi\|150px\|~~Võrrandi abil~~Vektograafikas joonestatud ~~joon~~sirglõik]]▼ == Näiteid == Ringjoone saamiseks on vaja järgmisi andmeid: ~~Objekti~~ ringi [[raadius]];▼ [[keskpunkt]]i asukoha koordinaadid; ~~Joone~~joone suhteline paksus ja [[värvus]];▼ ~~Värvus~~värvus, millega värvida saadud ring.▼ Et ~~joonistada~~joonestada ~~sirgjoont~~sirglõiku, anname arvutile järgmise [[võrrand]]i:▼ ~~[[Pilt:Vektor_raster.jpg\|thumb\|right\|150px\|Näide vektor- ja rasterkujutise saamise viisist]]~~ '':1,8,1,14 '''kui''' X1<X2 '''siis''' X1:= X1+1''▼ Nagu nähtub nimetusest, on tegemist [[vektor]]itega. Põhiline vektor- ja rastergraafika erinevus seisneb selles, et selmet panna kirja ükshaaval kõik kujutise punktid, kasutab vektorkujutis kujutise määratlemiseks [[matemaatika\|matemaatilisi]] valemeid ja seoseid. Selles on öeldud, et kui X1 on väiksem kui X2, siis tuleb liita X1-le üks ja joonestada seda antud koordinaatide vahemikus.; [[Käsk (informaatika)\|Käsk]] Loop ütleb arvutile, et protseduuri tuleb korrata seni, kuni X1 saab võrdseks X2-ga. Näites toodud juhul kordub see protseduur ~~kordub~~ 14 korda.▼ Järgmine pilt näitab, kuidas näeb välja samas mõõtkavas raster- ja vektorgraafikas joonistatud [[ring]]. [[Piksel]] nõuab iga punkti jaoks kolm [[koordinaadid\|koordinaati]], et saada vektorkujutis. [[Arvutiprogramm\|Programm]]ile on vaja järgmisi andmeid: ▲Objekti [[raadius]] Objekti [[keskpunkt]]i asukoht [[ruum]]is ▲Joone suhteline paksus ja [[värvus]] ▲Värvus, millega värvida saadud ring. == Kasutamine == ▲[[Pilt:Vektor_joon.JPG\|thumb\|right\|150px\|Võrrandi abil joonestatud joon]] Vektorgraafikas valmistatakse [[joonis]]eid, [[diagramm]]e ja [[logo]]sid, samuti ka arvutikirjatüüpe ([[font]]e). Vektorgraafika leiab kasutamist ka [[arvutimäng]]ude loomisel, [[raalprojekteerimine \|raalprojekteerimisel]] jm. ▲Et joonistada sirgjoont, anname arvutile järgmise [[võrrand]]i: == Failivormingud == ▲''1,8,1,14 '''kui''' X1<X2 '''siis''' X1:= X1+1'' Tüüpilisteks vorminguteks on olnud kasutusel [[Postscript]] ja sellel põhinev [[PDF]]. [[Veeb]]is esitatakse vektorgraafikat valdavalt [[SVG]]-vormingus (soovitatav kasutada ka [[Vikipeedia]]s). [[CAD]]-programmidel on omad failivormingud. Vektorgraafikal põhinevad joonistusprogrammid [[Adobe Illustrator]], [[CorelDraw]], [[Inkscape]] jt. ▲Selles on öeldud, et kui X1 on väiksem kui X2, siis tuleb liita X1-le üks ja joonestada seda antud koordinaatide vahemikus. [[Käsk (informaatika)\|Käsk]] Loop ütleb arvutile, et protseduuri tuleb korrata seni, kuni X1 saab võrdseks X2-ga. Näites toodud juhul see protseduur kordub 14 korda. Graafika elemente vektorfailis nimetatakse objektideks. Iga objekt on iseseisev ja oma parameetritega (värv, kuju, suurus, kontuur ja asukoht ekraanil). See, et iga objekt on iseseisev, annab võimaluse muuta neid eraldi, sõltumata teistest objektidest, säilitades nende teravuse. See teeb vektorgraafika ideaalseks illustreerimise ja kolmemõõtmelise graafika jaoks. == Vektorkujutise plussid ja miinused == <div class="thumb tright"><div class="thumbinner" style="width:260px;"> {\| class="thumbimage" style="width:250px; text-align:center;" \| [[Pilt:Zeichen 224.svg\|20px\|Vektorgraafika]] \|\| [[Pilt:Zeichen 224 20px.png\|20px\|Rastergrafik]] \|- \| [[Pilt:Zeichen 224.svg\|60px\|Vektorgrafik]] \|\| [[Pilt:Zeichen 224 20px.png\|60px\|Rastergraafika]] \|- \| [[Pilt:Zeichen 224.svg\|120px\|Vektorgraafika]] \|\| [[Pilt:Zeichen 224 20px.png\|120px\|Rastergraafika]] \|- \| Vektorgraafika \|\| [[Rastergraafika]] \|} <div class="thumbcaption">Vektorgraafika kuva suurust saab moonutusvabalt muuta (skaleerida) </div> </div> </div> '''Plussid''': * vektorgraafikas loodud kuva on võimalik moonutusvabalt suurendada, vähendada ja pöörata; Vektorpiltide loomiseks on olemas spetsiaalne kujundustarkvara nagu [[Adobe Illustrator]] või tasuta programmid nagu [[Inkscape]]; ~~Seda~~ ~~tüüpi piltidel~~pildielementidel on sujuvad ääred, sõltumata pildi suurusest; ~~Väga hästi~~vektorgraafika sobib ~~vektorgraafika~~ [[illustratsioon]]ide tegemiseks, kus pole vaja [[fotorealism]]i;▼ Vektorpildid loovad kõverad või lihtsad geomeetrilised kujundid; printimisel saadud pilt on alati terav; ▲Väga hästi sobib vektorgraafika [[illustratsioon]]ide tegemiseks, kus pole vaja [[fotorealism]]i; vajalik salvestusmaht on üldiselt väiksem kui vastaval [[rastergraafika\|rasterkuval]]. Kuna nad on loodud valemeid kasutades, võib neid piiramatult suurendada ja vähendada ning printimisel saadud pilt on alati terav; '''Miinused''': Fotosid on ~~raske või~~ peaaegu võimatu vektorgraafikaks muuta, sest need on ~~sageli~~selleks liiga detailsed. Iga programm võib ~~tõlgendada~~funktsioonide valemeid tõlgendada ja kujutisi taasesitada ~~kujutise~~ omamoodi, nt võib programm ~~võib~~ jätta ~~[[aliase efekt]]i eemaldamata, jättes kujutisele~~kujutise sakilised servad silumata. Keerukate graafiliste objektide esitamine vektorkujul vajab väga palju elementaarkujutisi ja ja nii loodud kuva palju salvestusruumi. == Vaata ka == [[Vektorgraafikatarkvara]] [[rastergraafika]] [[Rastergraafika]] [[vektorgraafikatarkvara]] [[küljendustarkvara]] == Välislingid == *[http://www.cs.tlu.ee/instituut/opilaste_tood/bakalaureuse_ja_diplomitood/2010_kevad/liina_kasvand_bakalaureusetoo.pdf Vektorgraafika õppimine vabavaralise tarkvara baasil] [[Kategooria:Arvutigraafika]]

Vektorgraafika: erinevus redaktsioonide vahel