|
== Looming ==
Terri 1940. aastate teiselteise poolelpoole ja 1950. aastate alguse looming annab tolle aja kohta küllaltki erandliku otsekohesuse ja ekspressiivsusega annavad edasi ajastu hirme ja ängi. 1950. aastate teisel poolel hakkas Terri maalikäsitlus uuenema,; napp, valusalt tundlik pintslilöök asendus teravama, energilisemaga, seni tagasihoitud koloriit asendus külmade siniroheliste ja punaste toonide jõulisema vastandusega.
1960.-1970–1970. aastatel paistis taTerri silma ebakonventsionaalse, üldinimliku probleemiasetusega figuraalkompositsioonide ning iseäranis portreedega[[portree]]dega. Selles žanris iseloomustab teda eelkõige modelli mõtte-ja tundeintensiivsuse esiletoomine; tema portreed loomeinimestest moodustavad tervikliku, ajastu vaimset atmosfääri edastava galerii. Neid on huvitavalt analüüsinud kunstiteadlane [[Ene Lamp]].<ref name=":1" /> Terri portreekäsitusestportreed tuleneb asjaolu , etmahuvad enamasti mahuvad tema portreed klassikalisse skeemi —: poolfiguur puhtmaalilisel taustal — , mille puhul kõik, mis vaja, ütleb inimesest nägu. Tõsi, tema loomingus ei puudu sümboolselt mõjuvad portreekompositsioonid ("Noor luuletaja", 1967, "Aken", 1975), portreed, milles kujutatava karakteriseerimisel kõnelevad kaasa taust, figuuri hoiak, käed, riietus ([[Villem Raam|Villem Raami]] portree, 1962, "Tallinna ehitajad", 1963, [[Anu Kaal|Anu Kaalu]] portree, 1975). Ent niisuguste lahenduste poole näib kunstnik pöörduvat vaid siis, kui modelli isiksus seda tingib , kui ainuüksi näost mitte kuidagi ei piisa. Seejuures on ta iseloomustavate detailide sissetoomisel nii lakooniline kui võimalik.<ref>[[Mai Levin]], Väike juubelijutt -– [[Sirp (ajaleht)|Sirp ja Vasar]], nr. 49, 3 detsember 1976</ref>
1960. aastate lõpus riivas tedaTerrit [[abstraktne kunst|abstraktse kunsti]] laine, millega tõusis maalilise teostuse osa teose kunstilises mõjus. Kuid ka abstraktsusse kaldudes lõi ta loetava tähendusega sümbolkujundeid. Ühtaegu hakkas teda köitma loodus, põuase [[Lõuna-Aafrika]] kirkad värvid. Mitme omaste juurde [[Kaplinn|Kaplinna]] tehtud reisi ajel valmis tal rida tollases eesti kunstis eksootiliselt mõjuvaid maastikke. Need sundisid kunstnikku uue pilguga nägema kodust, põhjamaist loodust, mille sügavrohelisi tihnikuid ja tuules hällivaid roostikke ta poetiseeris sumedas, hajuvpehmes laadis, mis talle 1960. aastate lõpust omaseks sai. Suurejooneliseks hümniks Eestimaale kujunes nelikmaal „Puud: kask, lepp, kuusk, haab” (1984).<ref name=":1" />
Ühtaegu hakkas Territ köitma loodus, põuase [[Lõuna-Aafrika]] kirkad värvid. Omaste juurde [[Kaplinn]]a tehtud reiside ajendusel valmis tal rida tollases eesti kunstis eksootiliselt mõjuvaid maastikke. Need sundisid kunstnikku uue pilguga nägema kodust, põhjamaist loodust, mille sügavrohelisi tihnikuid ja tuules hällivaid roostikke ta poetiseeris sumedas, hajuvpehmes laadis, mis talle 1960. aastate lõpust omaseks sai. Suurejooneliseks hümniks Eestimaale kujunes nelikmaal „Puud: kask, lepp, kuusk, haab” (1984).<ref name=":1" />
Tema loomingut näituste ja väljaannete kaudu propageerinud kunstikoguja [[Marta Lepp|Mart Lepp]].<ref name=":1" /> ▼
▲TemaTerri loomingut on näituste ja väljaannete kaudu propageerinud kunstikoguja [[ Marta Lepp|Mart Lepp]].<ref name=":1" />
==Tunnustused==
|
