Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
7. rida:
== Sündmuste kronoloogia ==
*[[23. august]] 1939. [[Kolmas Riik|Saksamaa]] [[välisminister]] [[Joachim von Ribbentrop]] ja [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] [[Rahvakomissaride Nõukogu]] esimees [[Vjatšeslav Molotov]] kirjutavad [[Moskva]]s alla [[mittekallaletungileping]]ule, mille salajases lisaprotokollis jagatakse omavahel [[Ida-Euroopa]]: Saksamaa saab [[Poola]] lääneosa ja [[Leedu]] (viimane läheb hilisema täienduslepinguga Nõukogude Liidule), Moskvale jäävad [[Soome]], [[Eesti]], [[Läti]], Ida-Poola ja [[Bessaraabia]].
*[[1. september]] 1939. [[Kolmas Riik|Saksamaa]] <br>[[Poola Teises maailmasõjas|kallaletungiga]] [[Poola]]le algab [[Teine maailmasõda]].
*[[17. september]] 1939. [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] <br>[[NSV Liidu kallaletung Poolale|väed tungivad Poola]]sse.
*[[22. september]] 1939. Eesti välisminister [[Karl Selter]] saabub Moskvasse, et kirjutada alla [[Eesti-NSV Liidu kaubandusleping]]ule.
*[[23. september]] 1939.
*[[24. september]] 1939. NSV Liidu valitsus esitab Eestile nõudmise
*[[26. september]] 1939. [[Eesti Vabariigi valitsus]]e koosolek, kus otsustatakse NSV Liidu nõudmised vastu võtta, kuna Eestil pole lootust välisabile.
*[[28. september]] 1939. NSV Liidu ja Eesti vahel sõlmitakse vastastikuse abistamise pakt, mille alusel luuakse Eestis
*[[2. detsember]] 1939. Soome valitsuse väliskomisjon otsustas pöörduda Rootsi poole palvega teatada Nõukogude Liidu valitsusele, et Soome on valmis jätkama katkenud läbirääkimisi ja tegema uusi konstruktiivseid ettepanekuid. Rootsi sõjaväeatašee Kempfi hinnangul oli välisminister [[Väinö Tanner]] sõja lõpetamise nimel nõus enam-vähem mistahes tingimustega<ref>Max Jakobson. Talvesõja diplomaatia. 2004. Lk. 268.</ref>.
==Lepingu sõlmimise asjaolud==
|