Konstellatsioonid: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
42. rida:
Juba [[Sigmund Freud]] rääkis varasemate põlvkondade mälujälgedest ning inimkonna kollektiivsest mälust. [[Carl Jung]] tõi sisse "[[kollektiivne alateadvus|kollektiivse alateadvuse]]" mõiste. Psühhoanalüütikutest jätkasid nende küsimustega tegelemist prantslased [[Francoise Dolto]] ja [[Nicolas Abraham]].
 
Siiski tekkisid alles [[20. sajand]]i keskpaigas lähenemised, mis vaatlesid perekonda süsteemina ja arvasid, et inimese mõistmiseks on oluline tema kontekst. Eriliselt tuleb ära märkida Palo Altos asuva Mental Research Institute'i tegevust, mis lähtus [[Gregory Bateson]]i ideedest ning kus [[John Weakland]], [[Don Jackson]], [[Paul Watzlawick]] jt arendasid välja mõjuka kommunikatsiooniteooria. Ära märkida tuleb kindlasti [[Jay Haley]] ja [[Virginia Satir]]i nimed. Konstellatsioonides kasutusel oleva "lojaalsuse" idee algne kuju oli [[Ivan Boszormenyi-Nagy]] kontekstuaalteraapias[[kontekstuaalteraapia]]s.
 
Prantslastest tegeles põlvkondi läbivate korduvate saatuste teemaga [[Anne Ancelin Schützenberger]], kes kasutas töövahenditena palju nii [[genogramm]]e kui [[psühhodraama]]t.