Lemsalu piiskopilinnus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
→‎Piiskopkonna ajajärk ja Liivi sõda: KNAB järgi van lätikeelne nimi on Rozbeķi
55. rida:
Juba muinasajal läks siitkaudu tähtis tee liivlaste Toreidast (Turaida) Ruhja kaudu sakalaste Viljandisse. Mööda Svetupet sai Läänemerele.
 
[[1223]] ehitati baltisaksa ajaloolaste väitel<ref>http://books.google.ee/books?id=JUECAAAAYAAJ&printsec=frontcover&source=gbs_ge_summary_r&cad=0#v=onepage&q=Kirchspiel%20Lemsal&f=false</ref> Lemsallu [[liivlased|liivlaste]] endise põlenud puitlinnuse asemele [[peapiiskop]] [[Albert (Riia piiskop)|Albert]]i käsul [[linnus]], millest kujunes [[Riia peapiiskopkond|Riia peapiiskopkonna]] liivlaste alade halduskeskus. Ümber Lemsalu moodustasid kaitseliine 11 abi- ja [[vasallilinnus]]t nii põhja ([[Salatsi piiskopilinnus]], [[Ungurpilsi vasallilinnus]]), ida ([[Augstroze]], [[Mujāni]], [[Vainsalu]], [[RozbekRozbeķi]]i, Suur- ja [[Väike-Roopa]]), kui ka lõuna ([[Nabe vasallilinnus]], [[Krimulda]], [[Turaida piiskopilinnus]]) pool. Lemsalut peetakse ka liivlaste [[Metsepole maakond|Metsepole maakonna]] keskuseks.
 
[[1318]] mainitakse esmakordselt ürikuliselt linnust<ref>Löwis of Menar, Bemerkungen 78</ref>, kui ordu väed selle vallutasid. Peatselt pidi [[Liivi ordu]] peapiiskopile linnuse siiski tagastama.