Erinevus lehekülje "Limbaži" redaktsioonide vahel

→‎Ajalugu: KNAB järgi van lätikeelne nimi on Rozbeķi
(→‎Ajalugu: õige on Mujāni)
(→‎Ajalugu: KNAB järgi van lätikeelne nimi on Rozbeķi)
 
==Ajalugu==
[[1223]]. aastal ehitati baltisaksa ajaloolaste väitel<ref>http://books.google.ee/books?id=JUECAAAAYAAJ&printsec=frontcover&source=gbs_ge_summary_r&cad=0#v=onepage&q=Kirchspiel%20Lemsal&f=false</ref> Lemsallu [[liivlased|liivlaste]] endise põlenud puitlinnuse asemele [[peapiiskop]] [[Albert (Riia piiskop)|Albert]]i käsul [[Lemsalu piiskopilinnus]], millest kujunes [[Riia peapiiskopkond|Riia peapiiskopkonna]] liivlaste alade halduskeskus. Ümber Lemsalu moodustasid kaitseliine 11 abi- ja [[vasallilinnus]]t nii põhja ([[Salatsi piiskopilinnus]], [[Ungurpilsi vasallilinnus]]), ida ([[Augstroze]], [[Mujāni]], [[Vainsalu]], [[RozbekRozbeķi]]i, [[Suur-Ropa|Suur-]] ja [[Väike-Roopa]]), kui ka lõuna ([[Nabe vasallilinnus]], [[Krimulda]], [[Turaida piiskopilinnus]]) pool. Lemsalut peetakse ka liivlaste [[Metsapoole|Metsepole maakonna]] keskuseks.
 
Limbaži ([[saksa keel]]es ''Lemsal'') sai linnaõigused aastal [[1385]], Limbaži kuulus [[Hansa Liit]]u. [[Läti keskaeg|Keskajal]] oli Limbaži, [[Limbaži kihelkond|Limbaži kihelkonna]] keskus, ja [[Läti varauusaeg|uusajal]] keskuseks kihelkonnakirikuga [[Volmari kreis]]is [[Liivimaa kubermang]]us.