Kibuts: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VanemTao (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
VanemTao (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
2. rida:
 
 
Kooselu vormi, mis ei ole kujunenud ajalooliselt, vaid loodud reaktsioonina eraomandil[[eraomand]]il ja perekonnal baseeruvale, üha enam linnastuvale ühiskonnale. Niisugune utopistlikele ideedele[[idee]]dele tuginev [[ühiskond]] on kibbuzkibbutz Iisraelis[[Iisrael]]is, mis osaliselt meenutab meile tuttavat kolhoosikorda[[kolhoos]]ikorda. KibbuzisKibbutzis on nii tootmisvahendid, tulu kui ka lapsed on kollektiivne[[kollektiiv]]ne omand ning kehtib võrdsuse põhimõte. VähempopulaarseteVähem-populaarsete tööde tegemine käib külakorda[[külakord]]a. KibbauziKibbutzi otsused langetatakse iganädalasel ühiskoosolekul[[ühiskoosolek]]ul.
Esimese kibbuzikibbutzi loomisest on moodasmöödas üle 70 aasta. Praegu eksisteerib Iisraelis[[Iisrael]]is üle 250 KibbuziKibbutzi, mille elanikkond moodustab riigi rahvastikust pea 3% . Vaatamata kibbuzidekibbutzide suletusele tulevad nad enda majandamisega enam-vähem toime. Teatud riiklik toetus siiski eksisteerib. Sündivus on kibbuzideskibbutzides üldiselt ko`rgemkörgem kui Iisraelis[[Iisrael]]is keskmiselt.
On huvitav, et kibbuzkibbutz on üks väheseid utopistlikest[[utopistlik]]est ideedest[[idee]]dest arenenud ühiskonna vorme, mis on suutnud oma elujo`ulisust to`estadaeksisteerida küllaltki pika aja jooksul. Ning huvi sellise elukorralduse vastu ei ole ikkagi täielikult kadunud. KibbuzideKibbutzide elatustase on vo`rreldavvörreldav riigi keskmisega. Neil on täita ka strateegiline riigikaitseline[[riigikaitse]]line roll. Paiknedes enamasti Iisraeli[[Iisrael]]i piiri aladel, on kibbutzid ajalooliselt olnud kaitsepuhvriks vo`imalikevöimalike rünnakute puhul. Seevastu nende majanduslik tähtsus riigi jaoks on suhteliselt limiteertitudlimiteeritud.
Huvitav on vaadata, kuidas on kibbuzidel o`nnestunudönnestunud laste ühiskasvatus ja sugude vaheliste erinevuste kaotamine. Tuleb nentida, et just selles ollakse kõige ebakindlam. Perekonna likvideerimine ja [[kollektiviseerimine]] ei ole o`nnestunudönnestunud sel määral nagu loodeti, sest endiselt on täheldatav meessugupoole domineerimine kibbuzikibbutzi elukorralduses. Üldkogul vo`tavadvötavad po`hiliseltpöhiliselt so`nasöna mehed. Samuti valitakse neid enamasti juhtivatele kohtadele, olgugi et naised on samavo`rdsamavörd hääleo`iguslikudhääleöiguslikud. Eksisteerib ka teatud sooline [[tööjaotus]] naiste ja meeste vahel, mis ei ole küll ehk otseselt sarnane traditsionaalsele kuid meenutab seda just vöimu ja esinduse funktsioonide täitmise koha pealt.
 
Suurim läbikukkumine oli katse likvideerida kibbuzikibbutzi liikmete omavahelised [[sugulussidemed]], pakkudes alternatiiviks[[alternatiiv]]iks kollektiivset[[kollektiiv]]set kasvatust alates juba imukueast. Vaatamata sellele, et [[abielu]] formaalselt ei eksisteerinud oli ta sisuliselt siiski olemas: kaks inimest elasid koos, olgugi et nende lapsed kasvatati neist eraldi kibbuzikibbutzi poolt. Laiendatud perekond (extended family - onud-tädid; äiad-ämmad jne.) ei kadunud lo`plikultlöplikult kuhugi. Viimasel ajal on üha rohkem kibbuzekibbutze , kes on loobunud laste kollektiivsest[[kollektiiv]]sest kasvatamisest ja lubatakse teha seda vanematel endil.
Algselt loodi lastemajad ideoloogilistel ja majanduslikel kaalutlustel, et kaotada vanemlikud sidemed ja tagada sooliselt vo`rdnevördne kasvatus, samuti vabastada naised laste kasvatamisest, et nad saaksid end täielikult pühendada tööle kibbuzikibbutzi heaks. Vaatamata soovile pakkuda lastele paremaid tingimusi kui nende vanemad neile oleks üksinda suutnud vo`imalda, ei olnud lastemajade majanduslik olukord sugugi parem kui tavalistes kodudes. Püüd anda naistele vo`imalus teha muud tööd osaliselt ebao`nnestus, sest keegi pidi siiski kibbuzi laste eest hoolt kandma ja nii tekkis teiselt poolt töökohti juurde. Seevastu, mis puutub laste haridustasemesse, siis tuleb to`deda, et kibbuziskibbutzis kasvanud laste haridustase on ko`rgemkörgem kui Iisraeli[[Iisrael]]i keskmine. Neid on suhteliselt rohkem nii ko`rgkoolides kui mujal intellektuaalseid vo`imeid no`udvates valdkondades. Peab siiski nentima, et kollektiivse[[kollektiiv]]se lastekasvatamise eesmärgiks polnud kunagi vanemaid ja lapsi üksteisest täielikult eralda. Vanemad vo`isidvöisid oma lapsi näha tegelikult iga päev, eksisteeris nn "armastuse tund" kus emad said keset päeva oma lastega suhelda. Samas jälgiti, et ühe kasvataja hoole all olevas rühmas ei oleks tema enda lapsi, et vältida nende eelistamist.
Nagu öeldud, on tänaseks paljud kibbuzid andnud järele vanemate poolsele survele minnes taas üle tavaparasele perekonnale, kus lapsed ja vanemad elavad koos ühises kodus. Laste hariduse ja hoidmise eest päeval kannab jätkuvalt hoolt kibbuz. Pool sajandit tagasi meeste poolt alustatud eksperiment on lo`ppenudlöppenud eeskätt naiste rahulolematuse tõttu.