Signaaliprotsessor: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
1. rida:
'''Signaaliprotsessor''' ([[inglise keel|ingl]] ''digital signal processor'', lühend '''DSP''') on spetsiaalne [[mikroprotsessor]], mis tegeleb signaalide pideva töötlemisega ja seda enamasti [[reaalaeg|reaalajas]] (sündmuse tegeliku toimumise ajal). Tänapäeval põhinevad peaaegu kõik heli, pildi ja video salvestamise, ülekandmise ja säilitamise meetodid [[digitaalne signaalitöötlus| digitaalsel signaalitöötlusel]].
{{keeletoimeta}}
'''Digitaalne signaali protsessor''' (DSP) on spetsiaalne [[mikroprotsessor]], mis tegeleb [[Digitaalne signaalitöötlus|digitaalse signaalitöötlusega]]. DSP on seotud kindla aja tagant saabuvate [[Signaal (tehnika)|signaalidega]], kas siis numbrite või sümbolite näol, mis neid vastavalt töötleb.
 
[[Analoogsignaal]]i töötlemiseks sisaldab signaaliprotsessor [[analoog-digitaalmuundur]]it (ADC) ja [[digitaal-analoogmuundur]]it (DAC).
Digitaalne signaali töötlemine ja [[analoogsignaal]]i töötlemine on alamväljad üldises [[signaalitöötlus]]es. Digitaalne signaali protsessoreid kasutatakse erinevatel aladel nagu: [[heli]] ja kõne töötlemine, [[kajalood]]i ja [[radar]]i signaali töötlemine, [[Spekter|spektraalne]] hindamine, statistilise signaali töötlemine, digitaalne [[Pilditöötlus|pilditöötlemine]], signaali töötlemine [[telekommunikatsioon]]iks, kontrolli süsteemidele, [[biomeditsiin]]iliste signaalide töötlemine jne. Tänapäeval põhinevad peaaegu kõik pildi, heli ja video salvestamise, ülekandmise ja säilitamise meetodid digitaalsel signaalitöötlusel.
 
[[Pilt:DSP block diagram.svg|pisi|350px|Tüüpilise signaaliprotsessori üldskeem]]
DSP eesmärgiks on mõõta, filtreerida ja / või [[Andmete pakkimine|pakkida]] pidevaid ümbrusest tulevaid analoogsignaale. Esimene samm on tavaliselt teisendada analoogsignaal digitaalsele kujule, kasutades [[analoog-digitaalmuundur]] (ADC), mis muudab analoogsignaali numbrite reaks. Digitaalne signaalitöötlus annab mitmeid eeliseid analoogtöötlemise ees paljudes rakendustes, nagu [[Veatõrjekood|vigade avastamine]] ja korrigeerimine, samuti [[andmete pakkimine]].
 
== Digitaalse signaaliprotsessori võimalused ==
DSP [[algoritm]]e on olnud pikalt kasutatud spetsialiseeritud protsessorid nn digitaalse signaali protsessoritel. Tänapäeval on digitaalsignaali töötlemiseks täiendavaid tehnoloogiaid kasutusele võetud, kaasa arvatud võimsam üldotstarbelised [[mikrokontroller]]id, [[FPGA|Väliprogrammeritav väravamassiiv (FPGA)]] ja teised.
DSP teeb võimalikuks signaali töötlemise operatsioonid, mida analoogkujul on raske või võimatu läbi viia, näiteks
*teostada kõrget järku [[sagedusfilter|sagedusfiltreerimist]] väikese [[faas|faasiveaga]] (nt [[tämber|tämbri]] reguleerimiseks);
*rakendada kohandatud mürasummutust ja dünaamikakompressiooni (ahendada [[audiosignaal]]i dünaamikaulatust;
*parandada kõne arusaadavuset;
*lisada algsele helile [[kaja]] efekte või siis eemaldada parasiitsignaalina lisandunud kaja;
*võimaldada [[kõnetuvastus]]t ja [[kõnesüntees]]i jm.
 
== Andmetöötlus reaalaajas ==
==Signaalitöötlus==
[[Audiosignaal|Audio-]] ja [[videosignaal]]i korral on vaja jooksvalt (reaalajas) töödelda pidevalt muutuvaid andmeid etteantud edastuskiirusel. Sellest tulenevalt on DSP [[Arhitektuur (infotehnoloogia)| arhitektuuris]] mitmeid iseärasusi signaalitöötluse kiirendamiseks, eriti seoses selliste toimingutega, nagu digitaalne [[sagedusfilter|filtreerimine]], [[Fourier' teisendus]], [[autokorrelatsioon]] jt. Matemaatiliselt taanduvad need ülesanded [[reaalarv]]ude mitmekomponendiliste [[vektor]]ite elementide omavahelisele [[korrutamine|korrutamisele]] koos sellele järgneva korrutiste summeerimisega (nt digitaalsel filtreerimisel on filtri väljundsignaal võrdne summaga korrutistest, mille teguriteks on filtri koefitsiendid ja [[sämpel|sämplid]]). Seepärast ongi signaaliprotsessorid optimeeritud just nimetatud operatsioonide kiirele teostamisele, kusjuures võetakse jooksvalt arvesse andme[[massiiv]]ide elementide aadressid. Selleks rakendatakse mitmesuguseid meetmeid, näiteks
Arvutite populariseerimisega on kaasnenud suurem vajadus digitaalse signaalitöötluse järgi. Selleks, et kasutada analoogsignaali, tuleb see digitaliseerida analoog-digitaal muunduriga. Signaalitöötlus viiakse tavaliselt läbi kahes etapis, [[diskretiseerimine]] ja [[kvantiseerimine]]. Diskretiseerimise etapil ruumisignaalid tungivad samaväärsuse klassi ja kvantiseerimine toimub asendades signaali esindaja vastava signaali võrdväärsuse klassi.
*[[:en: Multiply–accumulate operation|MAC-funktsioon]] korrutamise ja liitmise samaaegseks teostamiseks ühes masinatsüklis ({{nobr|<nowiki>Y = Y + A × B</nowiki>}});
[[Nyquist-Shannoni teoreem]], et signaali saab täpselt rekonstrueerida [[diskreetsignaal]]ist kui [[diskreet]]ide sagedus on signaali sagedusest kaks korda kõrgema sagedusega. Praktikas on proovivõtmise sagedus tihti oluliselt suurem kui kaks kord. [[Digitaal-analoogmuundur]]eid kasutatakse ,et muuta digitaalne signaal taas analoogseks.
*etteantud [[käsustik]]u paljukordse kordamise [[riistvara]]line realiseerimine;
*spetsiaalsed sünkroonsed [[jadaliides]]ed digitaalsignaalide sisendis ja väljundis;
*[[:en:Very Long Instruction Word|VLIW-arhitektuur]], mis kasutab tõhusalt ära rööptöötlust käsutasandil.
 
[[Pilt:Nintendo DSP-1 chip.jpg|pisi|DSP [[kiip]] videosignaali töötlemiseks [[mängukonsool]]is [[Nintendo]]]]
[[Pilt:Digitaalne_signaalitöötlus.png|800px|Üldine digitaalse signaalitöötluse kontseptsioon]]
[[Pilt:Dsp_chip.jpg|pisi|DPS [[kiip]] [[elektrikitarr]]i [[efektipedaal]]is]]
 
== Signaaliprotsessorite kasutusalad ==
== Esitused ==
*Sideseadmestik ([[andmetihendus]] edastuskanalites; audio- ja [[voogedastus|videovoogude]] [[kodeerimine]]).
Insenerid uurivad digitaalsignaale ühest järgnevatest valdkondadest: [[ajaesitus]] (ühemõõtmeline signaal), ruumiline esitlus (mitmemõõtmelised signaalid), [[sagedusesitus]] või autokorrelatsioon. Nad valivad esituse, kus töödelda signaali vastavalt sellele, milline esitus kõige paremini esitleb signaali põhiomadusi. Jada proove ja mõõtmisi tekitavad aja- või ruumilisesitluse. Diskreetne [[Fourier' teisendus]] toodab [[Sagedusspekter|sagedusspektri]]. Autokorrelatsiooni on määratletud kui ristkorrelatsiooni signaali iseendaga üle erineva intervalliga aega või ruumi.
*[[Mikserpult|Mikserpuldid]] (sagedusspekter, helinivoo jm).
*[[Sagedusfilter|Sagedusfiltrid]] (nt [[kõlar]]ites).
*[[Ekvalaiser]]id.
*[[Modem]]id.
*[[Spektraalanalüüs|Spektrianalüsaatorid]].
*[[Hüdrolokaator|Hüdro-]] ja [[raadiolokatsioon]]i süsteemid.
*[[Kõnetuvastus|Kõne]] ja kujutiste tuvastus.
*Kõne ja muusika [[süntesaator]]id.
*Biomeditsiini analüsaatorid.
*Paljud muud seadmed ja valdkonnad, kus on vaja kiirelt töödelda muutuvaid andmeid.
 
==Allikad Ajaloost ==
Esimene spetsiaalne protsessor digitaalsignaalide töötlemiseks FDP (''Fast Digital Processor'') valmistatati ettevõttes [[:en: MIT Lincoln Laboratory| Lincoln Laboratory]] 1970. aastate algul ja see põhines [[von Neumanni arhitektuur]]il. Seejärel valmistati kiireks signaalitöötluseks kohasema [[Harvardi arhitektuur]]iga signaaliprotsessor LSP/2; selle koosseisu kuulus enam kui sada [[integraallülitus]]t. Esimesed DSP-d ühel [[kiip|kiibil]] jõudsid saritootmisse 1980. aastate algul, tüüpilised esindajad Intel 2920, TMS32010 ([[Texas Instruments]]) ja µPD7720 ([[NEC]]).
1.^ James D. Broesch, Dag Stranneby and William Walker. Digital Signal Processing: Instant access. Butterworth-Heinemann. p. 3.<br />
2.^ Dag Stranneby and William Walker (2004). Digital Signal Processing and Applications (2nd ed. ed.). Elsevier. ISBN 0750663448.<br/>
3.^ JpFix. "FPGA-Based Image Processing Accelerator". Retrieved 2008-05-10.</br>
4. Signaali protsessoritest : http://www.lr.ttu.ee/~juliad/IRZ0070/</br>
5. Helikaardist ja signaali protsessorist : http://eope.kehtna.edu.ee/tehdokum/helikaart.htm
 
== EsitusedVaata ka ==
{{Protsessorite tehnoloogia}}
*[[Digitaalne signaalitöötlus]]
 
{{Protsessorite tehnoloogia}}
[[Kategooria:MikroprotsessoridProtsessor]]