Erinevus lehekülje "Harikrokodill" redaktsioonide vahel

resümee puudub
| levikukaardi_seletus = Harikrokodilli ligikaudne leviala
}}
'''Soolavee krokodill''' (''Crocodylus porosus'') on [[India]] idaosas, [[Sri Lanka]]l, [[Kagu-Aasia]]s ja [[Austraalia]] põhjaosas elav suur [[Roomajad|roomaja]]. Massi poolest on ta praegu tänapäevaelavatest roomajatest kõige suurem. Täiskasvanud isase pikkus on tavaliselt 4,8–5 m, aga ta võib kasvada isegi 7 meetri pikkuseks. Emased on väiksemad, pikkusega 2,7–3,1 m. Harikrokodill võib elada merekeskkonnas, kuid elab eamiseltpeamiselt elab ta aga jõgede suudmealadel ja soodes.
HarikrokodilliHarikrokodill on üks inimesele ohtlikumaid [[Krokodillilised|krokodillilisi]].
 
==Levik==
Harikrokodill on levinud [[India]] idarannikul. Ta on üks kolmest Indias elavast krokodillilisest. Kunagi asustasid nad kogu [[Sri Lanka saar]]t, kuid praegu elavad seal vaid kaitsealadel. Austraalias põhjaosas on suur harikrokodillide populatsioon. Arvatakse, et seal on 100 000 kuni 200 000 täiskasvanud isendit. Harikrokodille leidub veel mõnes [[Indoneesia]] ja [[Malaisia]] piirkonnas ning [[Uus-Guinea]]l, [[Vanuatu]]l ja [[Saalomoni Saared|Saalomoni saartel]].
Harikrokodille leidub veel mõnes [[Indoneesia]] ja [[Malaisia]] piirkonnas ning [[Uus-Guinea]]l, [[Vanuatu]]l ja [[Saalomoni Saared|Saalomoni saartel]].
 
==Välimus ja kehaehitus==
Võrreldes teiste krokodillilistega on harikrokodilli nina laiem ja lõuad jõulisemad. Pea on väga suur. Suurim teadaolev kolju pärineb [[Kambodžast]] leitud krokodillilt: selle pikkus on 76 cm, alalõua pikkus 98,3 cm ja kolju laius kõige laiemast kohast 48 cm. Kolju suuruse põhjal arvatakse, et toosee isend oli umbes 7 m pikkune. Kuigi harikrokodill on suurim tänapäevapraegu elav roomaja, võib mõnel liigil, näiteks [gaavialil]], pea olla suurem. Harikrokodillil on kaelal vähem soomuseid kui teistel |krokodillilistel.
===Suurus===
TäiskasvanuTäiskasvanud isase pikkus on tavaliselt 4,8-58–5 m (kehamass umbes 408-522408–522 kg) , aga ta võib kasvada isegi 7 m pikkuseks. Kõige suuremad isendid kaaluvad kuni 1,000-1,2001000–1200 kg.
Emased on väiksemad, pikkusega 2,7-37–3,1 ja kehamassiga umbes 76-10376–103 kg.
 
==Eluviis==
===Toitumine===
Harikrokodillide toiduvalik sõltub paljuski nende elupaigast. Nende toiduvalik on väga lai, sest nad on tippkiskjad ega ole toidu suhtes nõudlikud.
Nende toiduks on mitmesugused teised loomad, näiteks krabid[[krabi]]d, kilpkonnad[[kilpkonn]]ad, [[madu|maod]], [[lind|linnud]], piisonid[[pühvel|pühvlid]], ahvid[[ahv]]id ja veised[[veis]]ed. Noored krokodillid söövad väikseid kalu, roomajaid, [[Putukad|putukaid]] ja [[Kahepaiksed|kahepaikseid]].
 
===Paljunemine===
HarikrokodiilidHarikrokodillid paarituvad vihmahooajal. Austraalias kogunevad isasloomad ja emasloomad kurameerimisekspaaritumiseks septembris ja oktoobris. Igal aastal munevad emasloomad novembrist ja märtsini. Kuigi harikrokodillid munevad igal aastal, on olnud juhtumeid, kus nad munesid igal teisel aastal või munesid lausa 2kaks pesakonda ühel vihmahooajal.
Emased saavad suguküpseks 10-1210–12 aastaselt, nende pikkus ulatub siis 2,2 – 22–2,5 meetrini. Isased saavad suguküpseks alles 16 aastaselt, ulatudes 3,2 meetrini. Emasloom muneb tavaliselt pessa 40 - 6040–60 muna, kuid munade arv võib ulatuda ka 90-ni.
 
Harikrokodillide pesad asuvad üllatavalt tihti avatud kohtades, pesakoha valib emasloom. Pesa kujutab endast muda ja taimejäänuste valli, mis on tavaliselt 175 cm pikk , 53 cm kõrge ning sissepääs läbimõõduga 160 cm. Lagunenud taimed absorbeerivad niiskust ja hoiavad pidevat temperatuuri umbes +32 °C. Emasloomad valvavad kiivalt oma pesa 80-9880–98 päeva (mõnedel juhtudel 75-10675–106 päeva). Paljud munad hukkuvad [[Röövloom|kiskjate]] (suurte sisalike[[sisalik]]e, varaanide[[varaan]]ide, metssigade[[metssiga]]de, koerte, inimeste) ja üleujutuste tõttu. Munade haudumise temperatuurist sõltub, mis soost krokodillid neis arenevad: temperatuuril +30° +32 °C – isased (tõenäosusega 86%); alla +30°C või üle +33°C emased
(tõenäosusega 84%).
 
Nagu kõikidel [krokodillilistel, on soolavee krokodillidel arenenud [[lõimetishoole]]. Kui pojad hakkavad munade sees häält tegema, hammustab emasloom õrnalt munakoore katki ning viib nad kohe vette. Vaatamata nende hoolele langevad paljud noored krokodillid [[Kiskjalised|kiskjaliste]] ja teiste krokodillide ohvriks. Ainult ligikaudu 1% vastkoorunutest saavad täiskasvanuks. Harikrokodillid on teineteise suhtes erakordselt agressiivsed ning hakkavad tihti omavahel võitlema kohe pärast vette jõudmist.
 
==Rünnakud==
Harikrokodillid on kõikide krokodilliliste hulgas kõige ohtlikumad. Krokodillide rünnakute ohvriks langevad tavaliselt inimesed, kes on teadmatultpahaaimamatult eksinud nende territooriumile. Krokodilli jõu, suuruse ning kiiruse tõttu on ellujäämisvõimalus rünnaku korral väga väike. Teave krokodillide rünnakute kohta väljaspool Austraaliat on puudulik. Austraalias leiab aset 1 või 2 inimese surmaga lõppevat rünnakut aastas. Aastatel 1971–2013 registreeriti Austraalias 106 inimese surmaga lõppenud harikrokodilli rünnakut. Rünnakute väike arv tuleb peamiselt sellest, et looduskaitsjad on pannud veekogude juurde palju hoiatusmärke. Austraalia põhjaosas on inimesi rünnanud harikrokodille püütud ümberasustada, kuid krokodillid on leidnud tagasitee algsesse elukohta. 67–78% inimesi rünnanud krokodillidest on isased.
Teave krokodillide rünnakute kohta väljaspool Austraaliat on piiratud. Austraalias leiab aastas aset 1 või 2 inimese surmaga lõppevat rünnakut aastas. Aastatel 1971-2013 registreeriti Austraalias 106 inimese surmaga lõppenud harikrokodilli rünnakut. Rünnakute väike arv tuleb peamiselt sellest, et looduskaitsjad on pannud veekogude juurde palju hoiatusmärke. Austraalia põhjaosas on inimesi rünnanud harikrokodille ümberasustada, kuid krokodillid on leidnud tagasitee algsesse elukohta. 67-78% inimesi rünnanud krokodille on isased.
 
==Viited==