Meenikunno soo: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
1. rida:
[[Pilt:Meenikunno raba.JPG|pisi|[[Kamarusjärv]] Meenikunno soos|alt=Meenikunnu Kamarusjärv]]
{{ToimetaAeg|kuu=detsember|aasta=2007}}
[[Pilt:Meenikunno rabaraba11.JPG|pisi|[[Kamarusjärv]] Meenikunno rabassoo laudtee idapoolne algus novembrikuus]]
'''Meenikunno soo''' (ka ''Meenikunna soo'' ja ''Meenikunno raba'') on [[Põlva maakond|Põlva maakonnas]] [[Veriora vald|Veriora vallas]] asuv [[raba]]. Soo pindala on 1448 hektarit ning turbakihi maksimaalne paksus 6 meetrit (keskmine 2,6 m). Raba edelaosa on tekkinud pärast [[Jääaeg|jääaega]] kujunenud veekogu kinnikasvamisel, ülejäänud osas on soo arenenud liivale ladestunud turbal.<ref>[http://www.keskkonnaamet.ee/public/Meenikunno_A4_est.pdf Meenikunno looduskaitseala]. Keskkonnaamet, 2012, vaadatud 20.11.2016.</ref> Soo asub koos [[Nohipalu Valgjärv]]e ja [[Nohipalu Mustjärv]]ega 1981. aastal soosaarte reliktse floora kaitseks loodud [[Meenikunno looduskaitseala]] piirides.<ref>[http://eelis.ic.envir.ee/eelis/default.aspx?state=18;572247461;est;eelisand;;&comp=objresult=yrg&obj_id=-1534507832 Eesti looduse infosüsteem]. Vaadatud 20.11.2016.</ref>
[[Pilt:Meenikunno raba11.JPG|pisi|Meenikunno raba laudtee idapoolne algus novembrikuus]]
'''Meenikunno raba''' (ka ''Meenikunna raba'') on [[Põlva maakond|Põlva maakonna]] lõunaosas asuv [[raba]]. 1448 hektari suuruses soos on keskmine turbakihi paksus 2,6 meetrit, maksimaalne 5,8 meetrit.
 
Soo asub koos [[Nohipalu Valgjärv]]e ja [[Nohipalu Mustjärv]]ega [[Meenikunno looduskaitseala]] piirides.
 
== Taimestik ==
Soo koos saartega on rikas taimestiku ja linnustiku poolest. Eestis harvem ette tulevatest taimedest kasvavad siin näiteks [[rohekas käokeel]] ning Nohipalu Valgjärves [[vesilobeelia]] ja [[järv-lahnarohi]].
 
Siit võib leida Põlvamaal vaid paaris kohas kasvavat soojemast kliimaperioodist pärit II kaitsekategooriasse kuuluvat sarikalist [[austria roidputk]]e (''Pleurospermum austriacum''), [[rohekas käokeel|rohekat käokeelt]] (''Plathanthera chlorantha''), [[pruunikas pesajuur|pruunikat pesajuurt]] (''Neottia nidus-arvis'') ja [[roomav öövilge|roomavat öövilget]] (''Goodyera repens''), mis on arvatud III kaitsekategooriasse.<ref>[http://eelis.ic.envir.ee/eelis/default.aspx?state=19;1047347660;est;eelisand;;&comp=objresult=ala&obj_id=-1978201976 Meenikunno looduskaitseala.] Eesti looduse infosüsteem. Vaadatud 20.11.2016.</ref> Metsadest on valitsevad [[harilik mänd|männi]] enamusega [[palumets]]ad, kust leiab rohkesti metsamarju ja seeni.
 
{{Commons|Category:Meenikunno Bog}}