Eesti esiajalugu: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
mõeldud ikkagi ju Salatsi, mitte Jalatsi jõgi |
viitetõrgete eemaldamine |
||
14. rida:
Eesti esiajaloo kohta on teada vaid üksikuid ja sageli ebakindlaid kirjalikke andmeid, mis puudutavad üle 9000-aastasest perioodist vaid viimast aastatuhandet. Nii on Eesti ala arvatavasti maininud näiteks Rooma riigi ajalookirjutajad [[Tacitus]] ja [[Jordanes]]. Mõnevõrra üksikasjalikumaid, kuid detailides väheusaldusväärseid andmeid leidub [[Põhjamaade saagad]]est ja teistest Skandinaavia allikatest, näiteks [[Heimskringla]]st ja [[Gesta Danorum]]ist. Veelgi detailsemaid teateid (peamiselt sõjaretkede kohta) on Eesti ala kohta mitmetes [[Vana-Vene]] kroonikates, sealhulgas [[Nestori kroonika]]s ja [[Henriku Liivimaa kroonika]]s. Ülekaalukalt peamiseks teabematerjaliks Eesti esiajaloo kohta on [[Arheoloogia|arheoloogilised]] allikad.
==Vanem kiviaeg ehk paleoliitikum==
{{Vaata|Paleoliitikum}}
==Keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum==
{{Vaata|Mesoliitikum}}
29. rida ⟶ 31. rida:
Umbes [[7000 eKr]] on pärit Narva lähedalt [[Siivertsi]]st leitud kalastajate [[võrgukäba]] ja -[[võrgukivi|kivi]] ning [[niinenöör]]i<ref name="Eesti kronoloogia, 2007"/>. Need leiud tunnistavad kalapüügitehnika arengut Eesti alal<ref name="Eesti kronoloogia, 2007"/>. Sellest ajast pärineb ka Siivertsi lähedalt [[Tõrvala]]st leitud vette [[ohverdamine|ohverdatud]] luust nooleotsad ja muu hulgas põdrasarvest tehtud ilustatud [[rästik]]ukuju<ref name="Eesti kronoloogia, 2007"/>. Tõrvalast leitud leiud on ühed vanemad tunnistused sealsete elanike [[Eesti muinasusk|muinasuskumustest]]<ref name="Eesti kronoloogia, 2007"/>.
=== Hiline mesoliitikum ===
[[6. aastatuhat eKr|6.]]–[[5. aastatuhat eKr|5. aastatuhandel eKr]] muutus ilmastik niiskemaks, jäädes seejuures soojaks.
62. rida ⟶ 65. rida:
{{vaata|Pronksiaeg}}'', [[Eesti pronksiaeg]]''
Pronksiaeg kestis Eestis umbes aastatel 1800–500 eKr, jagunedes [[vanem pronksiaeg|vanemaks pronksiajaks]] (1800–1100 eKr) ja [[noorem pronksiaeg|nooremaks pronksiajaks]] (1100–500 eKr).
===Pronksiaja periodiseering===
74. rida ⟶ 77. rida:
**VI periood 750–600/500 eKr
[[Pilt:Kaali linnus 4.jpg|pisi|[[Kaali kindlustatud asula]] rauasulatuskoht]]
Pronksiajal levisid Eestisse peamiselt kaugematest maadest pärinevad [[pronks]]esemed, sest pronksi tootmiseks vajalikku [[vask]]e ja [[inglistina]] Eesti alal ei leidu. Kuna Eesti alal puudusid pronksi toorained, siis vahetati seda [[nahk]]ade ning [[teravili|teravilja]] vastu [[Skandinaavia maad]]est või Ida-[[Preisimaa|Preisist]]. Üksikute imporditud pronksriistade kõrval edasi valdavalt kivi-, sarv- ja luuesemeid. Eesti ala vanimate pronksist ([[vask|vase]] ja [[inglistina]] sulam) esemetena tuntakse [[Muhu]]st saadud odaotsa ja [[Võrtsjärv]]e lähedalt [[Kivisaar|Kivisaarest]] leitud [[sirp]]i, mille valmistamisaeg paigutatakse vahemikku 2000–1770 eKr. Kohapeal hakati pronksi töötlema alles 1. aastatuhande II veerandil eKr, kuid päris domineerivaks materjaliks pronks Eestis ei saanudki.<ref name=
Mere ületamiseks kasutati suuri paaditaolisi [[laev]]u, mis liikusid edasi [[aerud]]e abiga. [[Purjelaev]]u ei osatud tollal veel teha. Loomulikult oli pronks väga kallis. Kui mõni ese kõlbmatuks muutus, valasid sepad selle uuesti ümber. Pronksi haruldust arvestades kasutati veel ohtrasti kivist, luust ja puust tööriistu. Kõige rohkem valmistati pronksist keerulisema putkega [[kirves|kirveid]], odaotsi ja ehteid.
159. rida ⟶ 162. rida:
==== 9. sajand kronoloogiliselt ====
[[850]]–[[860]] – [[Olav Püha saaga]] järgi käis [[Uppsala]] kuningas [[Eirik]] Rootsist igal suvel Soomes, [[Karjala]]s, Eestis ja [[Kuramaa]]l sõjakäikudel, kus alistas kõik need maad<ref name="Eesti kronoloogia, 2007: 15">Vahtre 2007. Lk 15</ref>. Ilmselt on tegu liialdustega ja Eesti ala kuulumist Eiriku alla ei kinnita ka arheoloogilised materjalid
[[Vana-Vene]] [[Nestori kroonika]]s kirjeldatakse, kuidas [[862]]. aastal saadeti Põhja-Venemaa ja [[Ingeri]] alade erinevate rahvaste ([[tšuudid]], [[Ilmjärve sloveenid]], [[krivitšid]] ja [[vessid]]) juurest saadikuid Skandinaaviasse (mere taha varjaagide, russide juurde; neid variaage kutsuti russideks, nagu teisi normannideks ja sveadeks, muid angliteks ja veel teisi gotlandlasteks<ref>[[Jüri Selirand]]. Urniväljadest Ümarkääbasteni", Tallinn, "Valgus" 1983.</ref>), kes kutsusid varjaage ''neid valitsema'' ([[:ru:Призвание варягов|ru]]). Vene allikate alusel, kuna puuduvad originaalallikad [[rauaaeg|nooremast rauaajast]] esineb erinevaid tõlgendusi kroonikas kasutatud väljendi «земля наша велика и обильна, а наряда в ней нет» kohta ning seda tõlgendatakse nii kutsega valitsema, kui ka kutsega asuda piirkonnas korda looma ja erinevate [[hõim]]ude üle, kes elasid sellel ajal Põhja-Venemaal. (Vt. [[Venemaa valitsejad]]). Ühise alade valitseja-vürsti kutsumise kohta Põhja-Venemaa ja [[Ingeri]] alade erinevate rahvaste ([[tšuudid]], [[Ilmjärve sloveenid]], [[krivitšid]] ja [[vessid]]) poolt ühise valitseja kutsumise vastu esitas vastuväite ka [[Arnold Paul Süvalep]], kes esitas versiooni, et võõraid võimumehi vajati ainult kindla korra ja kaitse loomiseks Novgorodi kaubaturgudel ja kaubateedel, mis olid ühtviisi tähtsad kõigile ümbruskonna rahvastele<ref>A. Süvalep. [http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=1610 Muinas-Tallinn ja eestlaste väliskaubandus enne iseseisvuse kaotamist]. III [[Vana Tallinn (raamatusari)|Vana Tallinn]], 1938</ref>.
| |||