Vikipeedia

Kryčaŭ: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
PResümee puudub
26. rida:
Linna on esimest korda kirjalikult mainitud aastal [[1136]].<ref>Мяцельскі А. Крычаў // Вялікае княства Літоўскае: Энцыклапедыя. У 3 т. / рэд. Г. П. Пашкоў і інш. Kd. 2: Кадэцкі корпус — Яцкевіч. — Мінск: Беларуская Энцыклапедыя, 2005. Lk. 153.</ref> Kuni [[XIV sajand]]ini kuulus asula [[Smolenski vürstiriik]]i.<ref>Principality of Smalensk in the 12th century // Гістарычны шлях беларускай нацыі і дзяржавы = The History of the Belarusian Nation and State / Біч М., Гарэцкі Р., Конан У. і інш.; Міжнароднае грамадскае аб’яднанне «Згуртаванне беларусаў свету „Бацькаўшчына“». — Менск: З. Колас, 2005. Kd. 354.</ref>
 
Aastal [[1358]] vallutas linna [[Leedu Suurvürstiriik|Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriik]]. Algselt allus see [[Mstislavski]]tele, aastal [[1440]] sai selle omanikuks aga [[Lengvenis]]. [[XV sajandilsajand]]il hakkas see kuuluma [[Vilno vojevoodkond]]a ja sellest sai suurvürstide valdus. Aastail [[1507]], [[1508]] ja [[1564]] rüüstasid linna [[Moskva suurvürstiriik|Moskva]] väed.
 
Seoses territoriaal-administratiivse reformiga hakkas asula kuuluma [[Mstsisłavi vojevoodkond]]a. [[XVII]] sajand]]il läks vahepeal [[Pac]]idele kuulunud asula [[Radziwill]]ide valdusesse. Aastail [[1614]] ja [[1633]] rüüstasid moskvalased taas linna, ´peaaegu kõik elanikud (2000 inimest) [[küüditamine|küüditati]] Venemaale, asula ise aga põletati maha.<ref>Кузьмін А. Кароткая гісторыя Крычава</ref> Aastal [[1633]] sai Kryčaŭ [[magdeburgi õigused]]. [[Uputus (Poola)|Uputuse]] ajal piirasid vene väed kaks kuud linna, seejärel see alistus.
 
[[Põhjasõda|Põhjasõja]] ajal oli aastal [[1708]] linna lähistel laagris [[Peeter I]]. Aastail [[1743]]—[[1744]] toimus linna ümbruskonnas talurahva ülestõus.
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Kryčaŭ"