Gliia: erinevus redaktsioonide vahel

Gliiarakud moodustavad kesknärvisüsteemi ruumalast poole<ref name="sfn">{{cite journal |author=Azevedo FA, Carvalho LR, Grinberg LT, et al. |title=Equal numbers of neuronal and nonneuronal cells make the human brain an isometrically scaled-up primate brain |journal=The Journal of Comparative Neurology |volume=513 |issue=5 |pages=532–41 |date=aprill 2009 |pmid=19226510 |doi=10.1002/cne.21974}}</ref>. Inimese [[Peaaju|aju]]<nowiki/>s on umbes 86 miljardit närvirakku ning ligikaudu 85 miljardit gliiarakku, kusjuures gliiarakkude ja närvirakkude vahekord on aju eri osades oluliselt erinev. Näiteks [[ajukoor]]es on gliiarakke umbes 3,7 korda rohkem kui närvirakke, samas kui [[väikeaju]]s on närvirakke gliiarakkudest üle nelja korra rohkem.

 

Gliial on teada viis põhilist funktsiooni<ref>{{cite journal |author=Parpura V, Heneka M T, Montana V, Oliet S H R, Schousboe A, Haydon P G, Stout Jr R F, Spray D C, Reichenbach A, Pannicke T, Pekny M, Pekna M, Zorec R, Verkhratsky A |title= Glial cells in (patho)physiology |journal=Journal of Neurochemistry |volume=121 |issue=1 |pages=4–27 |date=Veebruar 2012 |doi=10.1111/j.1471-4159.2012.07664.x}}</ref>:

 

 

==== Makrogliia ====

[[Makrogliia]] rakud arenevad [[ektoderm]]ist ehk välisest lootelehest<ref>{{cite journal |author=Parpura V, Heneka M T, Montana V, Oliet S H R, Schousboe A, Haydon P G, Stout Jr R F, Spray D C, Reichenbach A, Pannicke T, Pekny M, Pekna M, Zorec R, Verkhratsky A |title= Glial cells in (patho)physiology |journal=Journal of Neurochemistry |volume=121 |issue=1 |pages=4–27 |date=Veebruar 2012 |doi=10.1111/j.1471-4159.2012.07664.x}}</ref>.

* [[Astrotsüüt|Astrotsüüdid]] (vahel ka astrogliia) on arvukaim gliiarakkude tüüp kesknärvisüsteemis. Astrotsüüdid on nime saanud selle järgi, et nad on "tähekujulised". Astrotsüüdid reguleerivad närvisüsteemi keemilist keskkonda, kohandades ioonide kontsentratsiooni ning eemaldades sünaptilisel ülekandel eralduvaid [[neurotransmitter]]eid.

* [[Schwanni rakud]] - Schwanni rakud täidavad oligodendrotsüütidele sarnast rolli perifeerses närvisüsteemis. Schwanni rakud moodustavad perifeersete närviaksonite ümber müeliintupe, mis võimaldab kiiremat närvisignaalide levikut. Perifeerse närvi vigastamisel võivad Schwanni rakud muutuda fagotsütootiliseks ning toota mitmeid perifeerse närvi regenereerumiseks vajalikke signaale.

 

 

<gallery>

File:Oligodendrocyte illustration.png|Oligodendrotsüüt, mis moodustab mitme aksoni ümber müeliintupe.

</gallery>

 

== Viited ==